Eelmisel laupäeval sai piduliku punkti algatus „Teeme koos“, mis tõi poolteiseks aastaks koos õppima, ideid genereerima ja tegutsema 31 Eesti inimest siinsetest eesti- ja venekeelsetest koolidest ja vabaühendustest. Nende kogemus kõneleb selget keelt: unustage mastaapsed ja kõikehõlmavad integratsiooniprogrammid, lihtsalt tulge ja tehke midagi koos! Kirjutab Maarja Toots.
Avatud Eesti Fondi ja Briti Nõukogu kutsel kokku tulnud õpetajad ja aktivistid läbisid 2010. aasta sügisel esmalt koolitusprogrammi, õppisid orienteeruma mitmekultuurilises ühiskonnas, vabakonnas ja projektimaailmas, seejärel aga vormisid kogutud teadmised kuueks koostööprojektiks oma koolide ja vabaühenduste vahel. Koostöö viljad on silmaga nähtavad – ühisprojektidest sündis teatrietendusi, muinasjututegelasi, kontserte ja käsitööd – aga ka veidi nähtamatumad, nagu näiteks avatumad ja õnnelikumad õpetajad, soojad sõprussuhted eri kultuuritaustaga noorte vahel, uued loomingulised impulsid ja hindamatu kogemus sellest, kuidas ühiste huvide pinnalt häid ideid teoks teha.
Mida siis koos ära tehti?
„Meie lood“. MTÜ Eesti Erinoorsootöö Ühing noOR, Tallinna Ranniku Gümnaasium, Jüri Gümnaasium
Eesti ja vene kultuuritaustaga koolide algklassiõpilased said kokku läbi rahvuslike muinasjuttude lugemise ja lavastamise. Projekti käigus toimusid kohtumised kummaski koolis ja lõpuks nukumuuseumis, kus lapsed said ise muinasjututegelasi valmistada. Eestvedajate sõnul ei olnud projektis midagi keerulist, aga just see oligi see, mis töötas. Eriti meeldejäävad olid pealtnäha märkamatud hetked projekti vältel – näiteks siis, kui vene emakeelega noortele tehti tuuri eestikeelses koolis. „Kahin käis läbi koridoride ja oli kuulda, kuidas teised õpilased uudishimulikult uurisid, et mis need vene noored küll meie koolis teevad? Siis mõistsime, et projekti mõju ulatub palju kaugemale kui vaid nende lasteni, kes otseselt projektis osalesid,“ kõnelevad nad.
„Muudatuste algus peitub iseendas“. Kohtla-Järve Tammiku Gümnaasium, Mäetaguse Põhikool ja MTÜ Parim Tervis
Algatuse eestvedajate eesmärk oli ambitsioonikas: õnnelik ja oma tööga rahul olev õpetaja. Selleks toodi kokku kaheksa Mäetaguse ja Kohtla-Järve õpetajat, kes õppisid koolipsühholoogide ja MTÜ Parim Tervis abiga lõdvestustehnikaid, võtteid läbipõlemise ennetamiseks, eneseanalüüsiks ja eneseusu kasvatamiseks. Kohtumistel ei keskendutud mitte koolitöö probleemidele, vaid just osalejate eesmärkidele ja unistustele, mille igaüks sai kirja panna oma isiklikku kaustikkuse – aarete laekasse, mille juurde elus ikka ja jälle tagasi tulla. Loodi ka veebileht ja foorum, mille kaudu õpetajad saavad üksteisele ka pärast projekti lõppu tuge ja julgustust pakkuda. Vaadake ise: https://sites.google.com/site/treningi2012
„Koostöö kui väärtuskasvatuse meetod koolis“
Sinimäe Põhikool, Tallinna Tehnikagümnaasium, Jõhvi Laste ja Noorte Ärikool
Selles projektis said noorte ühendajaks ühised väärtused. Loovtegevuse, suhtlemistöötubade, rollimängude ja ühise tegevuse looduses arutasid noored väärtuste ja sotsiaalse kaasatuse üle ning joonistasid üheskoos väärtuste puu. Projekti algatajad räägivad särasilmil, kuidas õpilased esitlesid väärtuste puud täiesti omal algatusel kahes keeles, ilma et õpetajad oleksid pidanud seda neile ette kirjutama. „Õpilaste tagasisidest tuli välja, et keel ja rahvus ei olnud mingiks takistuseks ning lisaks eesti ja vene segakeelele leidsid noored ühise keele hoopis tantsimises,“ naljatavad nad.
„Sõbrakesed“
Tallinna I Internaatkool, Kohtla-Järve Ühisgümnaasium, Õismae Kool
Erivajadustega vene ja eesti keelt kõnelevate ning vähekindlustatud peredest pärit noored Tallinnast ja Kohtla-Järvelt arendasid koostööd loomingulise ühistegevuse kaudu. „Õpetaja, kas sa saaksid palun kolm päeva tagasi võluda, meil oli niiii tore!“ meenutab Tallinna I Internaatkooli õpetaja oma kooli laste hüüdeid pärast Kohtla-Järvel toimunud kohtumise lõppu. Kuid omajagu põnev oli ka täiskasvanutel: „Olen küll venelanna ja küpsetan, aga nii suurt hulka erinevaid moose ja pannkooke ei ole ma oma elus veel näinud, kui need, mida pakkusid projektis osalejatele Kohtla-Järve lapsevanemad,“ kõlavad Õismäe õpetaja muljed. Projekt on küll läbi, aga juba juunis saavad kolme kooli õpilased Noarootsis suvelaagris kokku.
„Teeme huviringe koos“
Leisi Keskkool, Kohtla-Järve Vene Gümnaasium, MTÜ Spordiselts Halliste
Kohtla-Järve ja Leisi lapsed said kokku Mulgimaal Hallistes, vahetasid kogemusi huviringides osalemisest ja õppisid uusi oskusi kandlemängust puutööni. Veel enne aga küsitleti mõlema kooli õpilasi ja lapsevanemaid, et uurida nende huve ja vajadusi seoses huvitegevusega oma koolis. Ka Leisi lapsed kibelesid juba pärast kohtumist bussi astudes, et millal jälle, meenutab projektijuht. Projekti tulemusel on tema sõnul järjest laienenud nende õpilaste ring, kes tahavad osaleda mitte ainult oma kooli huviringides, vaid ka sedalaadi noortevahetustes. „Ühtlasi said Leisi poisid selgeks, mida tähendavad kolm maagilist tähte: B, C ja Ё,“ meenutab ta muiates.
http://teemehuviringekoos.blogspot.com/
„Kultuuride mitmekesisus on meie vaimuvara“
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium, Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium, MTÜ Vene kool Eestis
Projekt algas küsitlusega mõlema kooli gümnaasiumiõpilaste seas, mille eesmärgiks oli selgitada välja kultuuridevahelise suhtlemise valukohad ja kaardistada nende hoiakuid. Viie intensiivse päeva jooksul osalesid õpilased loovdraama ja kunstiteraapia töötubades, õppisid läbi loomingulise tegevuse üksteist tundma ning viimasel päeval esitlesid õpitut koolikaaslastele ja teistele huvilistele. Töötubades selgus kohe, et vene emakeelega noored tahtsid tegelikult suure huviga õppida eesti keelt ja eestlased omakorda vene keelt, viimase päeva esitlustel räägiti läbisegi mõlemat. Noored ise kõnelesid kogemusest näiteks nii: „Suhtun nüüd venelastesse teistmoodi kui enne, nad on inimesed nagu meiegi : )“ – „Minu arvamus Eesti venelastest paranes oluliselt, sain juurde palju uusi sõpru.“ – „Lahe! Selliseid projekte peaks tihedamini korraldama!“
Kokkuvõtteks ja mõtteaineks aga kolm laupäevasel lõpuseminaril kõlanud seisukohta, millele kõik osalejad innukalt kaasa noogutasid:
– Tundub, et rahvustevaheliste suhete probleeme võimendatakse Eestis üle – mine tea, kelle huvides – aga kui me saame omavahel kokku, siis neid probleeme tegelikult ei ole.
– Rääkigem rohkem pärislugusid ja jagagem häid kogemusi – koostöö ja mõistmine sünnib just niisuguste lugude kaudu.
– Koolitused ja koostegemine teistsuguse taustaga inimestega ei õpeta mitte ainult erinevusi mõistma, vaid panevad ka laiemas plaanis minapildi paika ja annavad julgust oma elus muudatusi teha. Nii mõnelegi osalejale andis „Teeme koos“ viimase impulsi teha teoks mõtteid, mis juba ammu meeles mõlkunud olid.
Lisa kommentaar