Avatud Eesti Fond toetab Eesti LGBT Ühingut (endise nimega Eesti Gei Noored) tegevustoetusega alates 2011. aasta augustist. Selle aja jooksul oleme näinud palju uusi arenguid, mille põhilisteks märksõnadeks on inimesed ja kogukond, teavitustöö ning eestkoste. Kirjutab Eesti LGBT Ühingu president Helen Talalaev.
2011. aasta suve lõpus oli tollase MTÜ Eesti Gei Noored olulisimaks tegevuseks Avatud Eesti Fondilt saadud tegevustoetuse raames OMA ehk „oma maailma avardamise“ keskuse avamine Tallinnas. Hubased ruumid leiti aadressil Kaarli pst. 5 ning alguse saigi info- ja tegevuskeskus, mis on avatud kõikidele inimestele, kellel võib tekkida küsimusi või muresid – olgu nendeks siis LGBT (lesbid, geid, biseksuaalsed ja transsoolised inimesed) inimesed ise, nende vanemad, õpetajad, noorsootöötajad, ametnikud või inimesed tänavalt. Olgu taustaks öeldud, et Eestis on ka varem olnud sarnane infokeskus. Tollal oli tema nimeks Gei ja Lesbi Infokeskus, kuid seoses rahastuse lõppemisega sulges keskus uksed 2009. aasta alguses. Pärast seda valitses Eestis selles valdkonnas suur tühimik, mille OMA keskus on nüüd täitnud.
OMA keskuses toimuvate mitmekesiste ürituste toel sai see kiiresti paljudele LGBT inimestele nn teiseks koduks või kohaks, kuhu võis alati sisse astuda ja lihtsalt iseendana olla, samal ajal kui väljapool keskuse seinu oma pereringis, koolis või töökohal pidi oma seksuaalset orientatsiooni varjama või halvustavat suhtumist taluma. Nägime inimeste innukust OMA keskuse tegevustes kaasa lüüa, ise ürituste korraldamisse panustada ja uusi algatusi luua – kunagi varem polnud ühingul nii palju vabatahtlikke olnud. OMA keskuse loomine näitas ilmekalt, kui oluline on inimestele turvaline oma ruum. Südamest liigutav on kuulda, kuidas mõni keskuse külastaja ütleb, et ta ei kujuta elu ilma OMA keskuseta enam ette.
OMA keskuse loomise kõrval võimaldas tegevustoetus palgata ka Tartu koordinaatori, kelle ülesandeks on pakkuda Lõuna-Eestis eri üritusi turvalises keskkonnas ning olla toeks LGBT inimestele ja nende lähedastele.
Aasta jooksul toimus OMA keskuses, mujal Tallinnas, Tartus ja mujal Eestis kokku 137 üritust, milles võttis osa sadu inimesi. Kõige väiksematel üritustel võis käia 4-5 inimest, rahvarohkematel aga üle 70 inimese.
Lisaks inimesi kokkutoovatele üritustele toimib OMA keskus infokeskusena. Keskuse raamatukogust leiab nii ilukirjandust kui analüüse ja uuringuid, andmebaasi on koondatud enamik Eestis kirjutatud bakalaureuse- ja magistritöödest, mis LGBT temaatikat käsitlevad. Aasta jooksul leidsid OMA keskuse üles mitmed tudengid, kes vajasid abi oma lõputööde kirjutamisega. Üliõpilased said kasutada keskuse raamatukogu, samuti aitasime leida intervjueeritavaid, kui lõputöö jaoks oli vaja läbi viia intervjuusid. Igati positiivne on näha, et LGBT teemasid käsitlevate bakalaureuse- ja magistritööde arv on kasvamas, sest põhjalikud uuringud ja analüüsid on äärmiselt vajalikud selleks, et Eesti LGBT Ühing saaks tõhusalt oma sihtgrupi eest seista ja aruteludes põhjendatud seisukohtadega osaleda.
OMA keskusest saab ka nõu ja abi, kui ollakse kokku puutunud ebavõrdse kohtlemisega või ei osata mõnele muule probleemile lahendust leida. Noored pöörduvad keskusesse eelkõige seoses hirmuga rääkida oma seksuaalsest orientatsioonist oma sõpradele, vanematele ja koolikaaslastele; samuti näeme, kui suuri pingeid tekitab ühiskonnas üsna laialt levinud negatiivsus geide ja lesbide suhtes. Puutume kokku ka pingetega töökohas, kus tehakse geiteemalisi nalju, millega halvustatakse geisid või lesbisid. Selliste ilmingute tulemusena võidakse ennastki alaväärtuslikuna nägema hakata, mis omakorda hakkab mõjutama kõiki eluvaldkondi – suhteid, õpinguid, tööd.
Koostöö on Eesti LGBT Ühingu jaoks oma tegevuses esmatähtis. OMA keskus on võimaldanud paremaks muuta koostööd teiste Eesti LGBT organisatsioonidega. Terve aasta töötas keskuses Seksuaalvähemuste Kaitse Ühingu töötaja, siin kohtuvad Geikristlaste Kogu ja väike alternatiivse sooidentiteediga inimesi koondav organisatsioon Gendy. Seega pole OMA keskus vaid Eesti LGBT Ühingu kodu, vaid siin on leidnud turvalise kohtumiskoha ka teised organisatsioonid, mis on loonud hea platvormi koostööks. Nii oleme koos sõnastanud oma seisukohad kooseluseaduse kontseptsiooni teemal, korraldanud üritusi ja pöördunud eri ametkondade poole. Koos oleme tugevamad ja ühine platvorm samade eesmärkide nimel töötades aitab kiiremini edasi.
Alates 2012. aastast alustasime koolitustegevusega, mille eesmärk oli tõsta noortega töötavate spetsialistide teadlikkust LGBT teemadel. Konkreetsemalt on meie sihtrühmaks õpetajad ja noortekeskustes töötavad noorsootöötajad. Õpetajate (ja teiste koolides töötavate spetsialistide) jaoks töötasime välja koolituse „Seksuaalvähemused koolis – kas, miks ja kuidas?“. Tänaseks on toimunud kokku neli koolitust, millel on osalenud ligi 60 õpetajat. Äärmiselt positiivne on näha, et kuigi õpetajate teadlikkus ei ole suur, ollakse avatud ja soovitakse rohkem infot, et paremini mõista ja vajadusel aidata. Mõistagi käivad koolitustel eelkõige õpetajad, kes juba on üsna tolerantsed ja seetõttu on koolituste õhkkond alati konstruktiivne olnud. Mitmed koolitustel osalenud õpetajad on ka hiljem ühendust võtnud, et täpsustavat infot paluda või meid oma kooli õpilastega kõnelema kutsuda. Ka mitmete noortekeskuste töötajatega on meil hea koostöö ja eriti tahaks välja tuua Saue noorte algatatud teadlikkuse tõstmise projekti, mis koolituste, töötubade ja foorumteatri etenduste abil kõnetab noori ja paneb neid mõtlema inimõiguste ja eelkõige seksuaalvähemuste teemal. Tegemist on Eesti mõistes pioneeridega, kellelt on edaspidi kindlasti paljudel noortegruppide eestvedajatel õppida. Kahjuks näeme praegu, kuidas Saue linnavõimud projekti teostamist takistada üritavad, kuid loodetavasti lahenevad arusaamatused läbirääkimiste käigus, milles ka Eesti LGBT Ühing osaleb.
Eestkoste valdkonnas on olulisimaks teemaks kooseluseadus, mis võimaldaks samasoolistel paaridel oma suhte ametlikult registreerida, mille tulemusena suureneks nii elukaaslaste kui nende peres kasvavate laste kaitse. Samuti saadaks riik seaduse vastuvõtmisega välja selge sõnumi, et kõik pered, sh samast soost partneritega pered on Eesti riigis võrdselt tähtsad. Täna on suurimaks küsimuseks see, kas lisada seadusesse ka lapsendamisõigus, kuid ilma peresisese (ehk oma partneri bioloogilise lapse) lapsendamise lisamiseta oleks seadus paraku vägagi poolik. Kui kaks inimest kasvatavad koos last, siis on igati põhjendatud, et neil mõlemal on õigus oma lapse eest seista ja vastutada ning lapsel on õigus oma mõlemale vanemale alati loota. Loodame, et Eesti riik vaatab siin Skandinaavia poole ning teeb otsuse, mis ei võta kelleltki mingeid õiguseid ära, aga lisab turvatunnet paljudesse peredesse, kelle pereelu täna ebakindlus varjutab.
Tulevikku vaadates soovime jätkata oma senist tööd LGBT inimestele turvalise keskkonna ja tugiteenuste pakkumisega. Hetkel on käsil pilootprojekt psühholoogilise nõustamise pakkumiseks, edaspidi loodame pakkuda ka juriidilist nõustamist. Samuti kaalume eri tugirühmade loomist, näiteks noortele või LGBT inimeste lähedastele. Oma koolitusprogramme arendame samuti edasi, 2013. aasta kevadeks töötame välja täiendatud koolituse õpetajatele, samuti jätkame tööd noortekeskuste töötajatega, püüdes jõuda ka väljapoole Harjumaad. Eestkostetegevuses jätkub töö kooseluseadusega, kuid algab ka töö võrdse kohtlemise seaduse muutmiseks, et tagada suurem kaitse diskrimineerimise eest seksuaalse orientatsiooni, puude, rahvuse, vanuse ja usuliste veendumuste alusel. Hea meel on näha, et siin teevad koostööd eri eestkosteorganisatsioonid, mille tulemusena on lootust tulemuseni jõuda oluliselt suurem.
Lõpetuseks võib öelda, et viimane aasta on õpetanud, kuivõrd oluline on koos mõelda ja teha. Sest inimesed tahavad aidata ja kaasa lüüa, vahel tuleb vaid küsida. Ja tuleb küsida ka inimestelt, kellelt varem pole küsinud. Tähtis on seda küsimust mitte esitamata jätta. Vastused toovad tihti rõõmupisaraid ja naeru, mis annavad igasse päeva selle erilise hõngu, mille abil edasi minna.
Jooksvat infot ja hulgaliselt pildimaterjali leiab aadressilt www.facebook.com/omakeskus
Lisa kommentaar