Avatud Eesti Fond kutsub taas 20–30-aastaseid söakaid noori osalema programmis FutureLab Europe – Noorte Eurooplaste Nõukoda. Osalemise tingimused leiad AEFi kodulehelt. Mullu pääsesid Eestist projekti Ivan Lavrentjev, Taavi Mikker ja Jevgeni Krištafovitš, kes räägivad, mida nad FutureLab’is õppisid.
„Homse Euroopa labori“ projektis, mille raames eelmise aasta sügisel kolmekesi Brüsselis käisime, lõi ühtekokku kaasa 28 Euroopa idee innukat noort poolehoidjat nii euroliidu liikmesriikidest kui ka sellistest riikidest nagu Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania, Makedoonia ja Venemaa. Nädal aega kestnud nõukoja peateema oli „Kuidas päästa ühinenud Euroopa projekt?“. Sellele küsimusele otsisime vastuseid nii oma ala parimate asjatundjate kui ka Euroopa tipp-poliitikutega.
Küsimustering, mida intensiivsete ja sisukate kohtumiste ajal arutada jõudsime, oli lai. Euroopa ühisest välispoliitikast, viisavabadusest ja suhetest kolmandate riikidega arutlesime koos meie Venemaa kolleegidega, finantskriisi ja fiskaalpoliitika mõjust Euroopa solidaarsuse idee toetusele oma riikides rääkisid noored Saksamaalt ja Kreekast, kahel kiirusel arenevast Euroopast ja liidu võimalikust laienemisplaanidest pidasid nõu osalejad Soomest ja Balkanimaadest.
Päevad täis põnevaid kohtumisi
Euroopa pealinnas veedetud nädalasse mahtusid kohtumised nii Euroopa Komisjoni siseasjade voliniku Cecilia Malmströmiga, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu presidentide nõunikega, Euroopa Parlamendi liikmetega, valdkonna tippajakirjanikega kui ka erinevate ekspertidega. Ühtlasi avanes meil võimalus külastada Euroopa Parlamenti just päeval, mil väliskomisjonis arutati üsna tuliselt Eesti saadiku Kristiina Ojulandi juhtimisel valminud nn Magnitski nimekirja raportit ehk ettepanekut soovituseks ministrite nõukogule ühiste viisapiirangute kehtestamiseks Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametnike suhtes. See sündmus oli FutureLabis ajendiks väga põnevale arutelule väärtustepõhise Euroopa välispoliitika jätkusuutlikkusest.
Kindlasti väärib äramärkimist ka varjupäev, mis oli FutureLab’i raames veedetud päevadest vaieldamatult üks huvitavamaid, andes igale osalejale võimaluse jälgida ühe päeva jooksul vahetult mõne Brüsselis tegutseva ametniku, poliitiku või kolmanda sektori esindaja tööd.
FutureLab’i põlvkonnad teevad omavahel koostööd
FutureLab Europe programm ei piirdunud ainult nädalaga Brüsselis, vaid toimunud on ka mitu jätkuüritust. Enamik neist koonduvad sellise nimetuse alla nagu Europe@Debate – need on arutelud Euroopas aktuaalsetel teemadel, kus löövad kaasa nii spetsialistid mõttekodadest, poliitikud kui ka FutureLab’i noored. Selliseid debatte on peetud Brüsselis, Pariisis ja Frankfurdis.
Lisaks suhtlevad programmis osalenud noored omavahel aktiivselt sotsiaalmeedias ning avalikes aruteludes blogide ja artiklite kaudu. Viimaseid on programmis osalejatelt ilmunud ka mitmes väljaandes väljaspool FutureLab’i korraldaja Euroopa Poliitika Keskuse enda kanaleid.
Meie olime FutureLab’i n-ö teine põlvkond, varasemalt oli aasta varem juba üks selline üritus Brüsselis toimunud. Programmi üks eesmärk on kaasata väljavalituid aktiivselt terve aasta vältel ning võimalusel edaspidigi, lisaks propageerida programmi eri aastakäikude omavahelist läbikäimist ja suhtlust, mille tulemusel võiks tekkida uusi ja innovaatilisi projekte. Nii on projekti korraldaja Euroopa Poliitika Keskus ellu kutsunud ka suunava kogu (Steering Committee), kuhu kuuluvad nii keskuse esindajad kui ka FutureLab’i kahe aasta vilistlased. Lisaks toimub tänavu kevadel seminar kõigile sügisesel üritusel osalenutele: aset leiavad töötoad poliitikaanalüütikute ja spetsialistidega, lisaks avalik konverents, mida saavad kuulama tulla kõik huvilised.
Meie hinnangul on FutureLab’i suurimaks väärtuseks sellest sündiv üleeuroopaline suhtlusvõrgustik, mis suurendab Euroopa ja Euroopa Liidu ühiste väärtuste mõistmist – mitte üksnes aktsepteerimist või vaikimisi heakskiitu, vaid mis ühtlasi arendab kriitiliselt mõtlema ja õpetab kahtlema selles, kuidas probleeme lahendada ja poliitikaid ellu viia. Programm aitas paremini mõista poliitiliste otsuste elluviimise keerukust ning selle raskust väga mitmekesises ja erinevate vaadetega multikultuurses keskkonnas.
Lisa kommentaar