Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 26. mai 2009

Jah, ta tuleb!

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja

 

„Jah, Timothy Garton Ash tuleb tõesti Eestisse,“ olen pidanud korduvalt vastama viimaste nädalate jooksul. Läbi aastate on ikka ja jälle Garton Ashi nimi ilmunud mõne Eestis toimuva konverentsi esinejate nimekirja, kuid *-märk tema nime taga pole kunagi lubanud lõpuni kindel olla, kas kaasasja üks suuremaid Euroopa mõtlejaid ja Oxfordi Ülikooli Euroopa uuringute professor ka reaalselt kohale jõuab.

Sõnumiga esinejad on  alati nõutud ja seda enam rõõmustab, et meie mitmeaastane töö on kandmas vilja. Garton Ash astub tõepoolest sel reedel üles XIV Avatud Ühiskonna Foorumil „Mis ohustab avatud ühiskonda tänapäeval?”. Pikemalt saab sellest lugeda meie eilsest pressiteatest.

Usun, et paljud, kes on vähegi mõelnud Euroopa ilule ja valule, on tuttavad ka Garton Ashi töö ja seisukohtadega. Et inimesi, kellele Euroopa idee ja mõte läheb korda, on Eestis arvukalt, järeldan suurest huvist reedese diskussiooni vastu.

Olen veendunud, et kõigile meeldiks elada Eestis ja Euroopas, kus toimub pidev arutelu ühiskonna oleviku ja tuleviku üle. Garton Ashi arvates ongi Euroopa Liidu üheks nõrkuseks mitte ainult Euroopa arutelude vähesus liikmesmaades, vaid ka üleeuroopalise mitmekeelse debati puudumine. Et oleks enam dialooge ja debatte ja elevust, pakub Garton Ash välja, et meie, eurooplased, võiksime valida Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni presidenti otse. Kui mõtlema hakata, siis pea ainus võimalus täna Euroopas midagi koos otsustada, koos vaadata ja ka koos arvustada, on Eurovisioon.

Samal ajal kui Garton Ash tunneb muret Euroopa arutelude vähesuse üle, muretseb ta ka Euroopa soovimatuse üle rääkida muu maailmaga ühel häälel. Euroopa ei ole tänaseks suutnud suureks mängida oma rolli maailmas ja seda on paljuski soodustanud liidu liikmete jonnakus ajada eelkõige oma asja.

Meie „oleviku ajaloos“ kirjutab maailm praegu olulisi peatükke ning isegi kui Eestile ei pühendata selles eraldi lõiku, oleme osa Euroopa narratiivist. Seega puudutab meid otseselt see, mis toimub nii Euroopa maja erinevates nurkades kui maailmas laiemalt. Ärgem siis väsigem kuulamast, kaasa mõtlemast ja arutlemast nii lähematel kui kaugematel teemadel. Ühe võimaluse selleks annab sellel reedel toimuv Avatud Eesti Fondi XIV Avatud Ühiskonna Foorum.

Advertisements

Read Full Post »

ecc_MG_1402 FT 

Euroopa Kodanike Foorum Brüsselis 9.-10. mail 2009

Mis ühendab 47-aastast Kohila ehitajat Aivarit, 23-aastast tudengit Aaronit Maltalt ja 57-aastast kolme lapse ema Jeani Londonist?

Nemad ja veel 147 inimest kogunesid 9-11. maini Brüsselis, et arutleda Euroopa Liidu poliitikakujundajatega, millises Euroopas me elada tahame ning pakkuda oma lahendused praeguse majanduskriisi lahendamiseks. Sellist keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ei olnud Brüsseli börsihoones ja välisministeeriumis vist kohatud juba mõnda aega ning kõigi võimalus oma mõtteid väljendada just selles Euroopa Liidu ametlikus keeles, mis parasjagu kõige südamelähedasem tundus, oli väga paeluv.

Märtsikuus igas liikmesriigis toimunud Kodanike Foorumil osales kokku 1605 juhuvalimi abil kutsutud inimest, kelle hulgast valiti ka need 150, kes möödunud nädalavahetusel 15 parimat ettepanekut viimistlesid, need Euroopa poliitikakujundajatele üle andsid ning oma valikuid ja otsuseid muuhulgas ka Barrosole ja Pötteringile põhjendasid. Enne ELi institutsioonide esindajatega suhtlemist olid kodanikud põhjalikult vaeva näinud, et oma parimad ideed võimalikult selgelt ja täpselt kirja saaks ning arutelud poliitika teemadel jätkusid veel õhtul veiniklaasi ääreski.

Millised ettepanekud täpselt esitati, saab lugeda siit

Read Full Post »

Vastukaaluks EMSL i nädalatagusele tõdemusele, et tänavune Europarlamendi valimiskampaania head tava ei järgi, levis eile meedias pooleldi rõõmustav teade, et heas valimistavas kokku leppimisest lahutab veel vaid Keskerakonna otsus. Vaid pooleldi rõõmustav seetõttu, et paraku ei saa selle teate põhjal teha ühtki ennustust tava edasise saatuse kohta.

Head tavad tunduvad siinkandis olevat selline isevärki kirjandusžanr, millest palju räägitakse ja mida huvilised saavad isegi internetis lugeda, aga mille rakendamiseni kunagi ei jõuta. Võtame näiteks kaasamise hea tava, mis juba pea neli head aastat valitsusametnike riiulitel tolmu kogub. Oleks hea tava ometi vein, mis lihtsalt seistes aastatega paremaks läheb! Paraku saab hea tava toimida ja areneda vaid pidevas rakendamises olles.

Kultuur või kohustus?

„Kaasamine on mõtteviisi, mitte üksiku töövõtte muudatus,“ seisab aastast 2005 valitsuse veebis kaasamisele pühendatud rubriigis. Kaks sissekannet tagasi kommenteeris siinsamas blogis kaasamise teemat Riigikantselei kaasamise töögrupi koordinaator Hille Hinsberg: „ Sellist teadlikku, osalejate suhtes hoolivat suhtumist ei saavuta paraku kohustuslikkusega. Vaid suhtumise muutumisega – mis teadagi tekib tasapisi.“

Tõsi, kaasamine, nagu ka näiteks sisukate ja eetiliste valimiskampaaniate korraldamine on eeskätt poliitilise kultuuri küsimus. Ühegi hea tava kehtestamine iseenesest ei suuda luua otsustetegijates siirast tahet käituda hoolivalt, kaasavalt, ausalt ja eetiliselt. Ent kui jääksime lootma ainult poliitilise kultuuri iseeneslikule arengule, võiksid mitmed olulised algatused veel pikkadeks aastateks riiulisse jääda.

Hea tava kohustuslikuna kehtestamine annaks olulise signaali niisuguste algatuste tõsiseltvõetavusest ja suurendaks õigusloomega tegelevate ametnike motivatsiooni tegeleda kaasamisega igapäevaselt, mitte ainult siis, kui parasjagu aega üle jääb. Täna võib kaasamispraktika ministeeriumiti erineda nagu öö ja päev olenevalt sellest, milliste isikuomaduste ja huvidega ametnik kaasamist korraldab.

Mitte ainult legitiimsuse küsimus

Kahtlemata nõuab hea kaasamine aega ja planeerimist. Aga rohkemgi aega nõuab tegelemine võimaliku vastuseisuga, mida võivad valmiskujul esitatud õigusakti suhtes ilmutada need, keda seadus või määrus otseselt mõjutama hakkab. Tagantjärele muutmine ei ole teatavasti kunagi vaid ühe lihtsa näpuliigutuse küsimus.

Ja viimaks tasub meelde tuletada, et asjaosaliste otsustusprotsessidesse kaasamine ei ole ainult tõhus nipp otsuste legitiimsuse suurendamiseks. Teadjad teavad rääkida, et nii pidavat tõusma ka otsuste kvaliteet!

Read Full Post »