Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 12. juuni 2009

Kelly Grossthal, Avatud Eesti Fond

Täna on rahvusvaheline lapstööjõu kasutamise vastane päev. UNICEF-i andmetel töötab ebanormaalsetes tingimustes maailmas vähemalt 200 miljonit last, kellest vaid osad saavad oma töö eest tasu. Neist lastest omakorda üle poolte töötab eriti rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes. Lisaks veel tohutul hulgal tüdrukuid, keda peetakse lihtsalt kodus nagu teenijaid.

Blogisissekandeks sundis mind klaviatuuri haarama ühe imelise naise ennastsalgav töö Usbekistani puuvillapõldudel kasutatava lapstööjõu vastu. Usbekistani võimud on Umida Niazovat püüdnud korduvalt vaigistada nii teda vangistades kui hirmutades, kuid tundub, et Umida ind pole sellest põrmugi vähenenud. Juuni algul pöördus Umida Niazova koos mõttekaaslastega järjekordselt rahvusvahelise avalikkuse poole, et selgitada Usbekistani valitsuse poliitikaid lapstööjõu kasutamise osas. Nimelt jätkus tema kodumaal lapstööjõu kasutamine isegi peale seda, kui riik oli ühinenud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vastavate konventsioonidega.

Niazova eestvedamisel vastvalminud uuring Usbekistani puuvillasektori kohta järeldab, et esiteks on ekslik arvata, justkui toimuks Usbekistanis lapstööjõu kasutamine vaid vaesusest tulenevatel põhjustel – hoopis olulisemat rolli mängib võimulolijatele lähedalseisva väikese seltskonna huvi teenida võimalikult kõrget tulu. Lastele lihtsalt saab maksta kõige vähem või üldse mitte. Kogu süsteemi toetavad omakorda soodsad laenud, mida Maailmapank ja Aasia Arengupank lahkelt korrumpeerunud Usbekistani põllumajandussektorile jagavad. Oluline on lisada, et Usbekistanis toimuvad siiani aeg-ajalt optimeerimise sildi all maade riigistamised (ilma mingi kompensatsioonita) ning põllumehed ei saa sugugi ise valida, mida nad kasvatavad või kuidas seda realiseerivad. Uuring soovitab läbi viia korralikud põllumajandusreformid, mille tagajärjel avaneks laenud ja toetused kõigile puuvillakasvatajatele ja võrdsed tingimused oma saagi müümiseks. Lapstööjõu kasutamine pole sugugi muutnud puuvillaistandusi hästi toimivateks või heaks sissetulekuallikaks rahvale, seega ei maksa ka peljata, et laste kasutamise lõppedes suureneks hüppeliselt inimeste vaesus.

Ilmselt peaks kohe avama ka nõukaaegse lapstööjõu kasutamise teema, kuna pea iga kord, kui lapstööjõu kasutamise teemat Eestis tõstatada, leidub keegi, kelle helged mälestused kooliajast rändavad kolhoosi kartulipõllule, imemaitsvatele lõkkekartulitele ja võimalusele teenida taskuraha. Olgu siis öeldud, et Usbekistani laste puhul räägime me täispikkadest tööpäevadest, kus koju saab laps vaid ööseks. Alates 14st eluaastast tuleb aga terve korjeperiood veeta põllul ja ööbida majas, mida meie ei peaks millekski enamaks kui kuuriks. Koolidele ja lastele on kehtestatud normid, mida täitmata jättes ootavad karistused, direktori puhul vallandamisest, lastevanemate puhul sotsiaalabist ilma jäämisest kuni kinnipidamise ja peksmiseni.

Õnneks on lapstööjõu teema siiski aeg-ajalt ka meediasse jõudnud ja tarbijate suhtumise tõttu on sellisel viisiil korjatud puuvilla kasutamisest loobunud mitmed tuntud firmad, nagu Tesco, Gap ja Levi Strauss ning äsja Eestiski oma poe avanud Marks ja Spenceri uksest võib julgelt sisse astuda.

Vahest mäletate ka paari aasta tagust skandaali, kus Marimekko katkestas koostöö Narva Kreenholmiga, kuna kahtlustas ettevõtet toorainena puuvilla kasutamises, mis oli toodetud lapstööjõu abiga? Viimaste teadete järgi on Kreenholm siiski lõpetanud Usbekistanist puuvilla ostmise, kuid see on siiski otsene näide asjaolust, et teema pole meist sugugi kaugel.

Jah, ma tean, et meil endalgi on praegu Eestis raske, kuid kui hoolimine juba hinges, siis tekib kindlasti küsimus, kuidas ikkagi aidata lapsi Usbekistanis, kes koolitöö asemel peavad orjadena põllul töötama.

Bioneer.ee annab mõned soovitused vastutustundlikuks rõivaostuks:

  • Kui järgmine kord rõivaid ostma lähete, siis küsige müüjalt, mida ta oskab teile rääkida riideid õmmelnud tööliste töötingimustest.
  • Ostke riideid vaid nendest poodidest, kus teile garanteeritakse, et töölised on saanud õiglase palga.
  • Kindlasti küsige, kas firma garanteerib, et nende riided ei ole õmmelnud lapsed.

Seega, meie kroonidel on mõjuvõimu, kulutage neid targalt!

Advertisements

Read Full Post »

Maarja Toots, Avatud Eesti Fond

Riigikogu suurim opositsioonierakond avas Europarlamendi eelvalimiste aegu linnas valimistelgid ja kileseinte vahel toimus parteisõdurite valvsate pilkude all hääletamine. Vägisi tekkis kiusatus võtta mõttekaaslased kampa, minna telki ja hääletada seal nimme mõne teise erakonna poolt.

Aga siis meenus 2004. aasta USA presidendivalimiste ajal internetis levinud musthumoorikas video USA e-hääletusmasinast ja e-hääl sai igaks juhuks antud turvaliste koduseinte vahel.

Samal ajal on telgipartei avaldanud soovi vaidlustada e-valimiste tulemused kohtus.

1990ndatel oli Avatud Eesti Fond üks esimesi interneti maaletoojatest, toetades Eesti lülitamist internetti ja avalike internetipunktide loomist. Tänasel e-Eestil on arenguruumi veel küllaga, ent maailma silmis on meil eeskujulik e-riigi renomee, mida on tõenäoliselt tark hoida. Prantsuse ajaleht Le Monde kirjutas paar päeva tagasi pika ülistava artikli Eesti e-valimistest: seitse klikki ja hääletatud! Mida siis arvata erakondadest, kes ihkavad Eesti rahva nimel valitseda, ent õõnestavad samal ajal riigi mainet?

Euroopa Parlamendi valimise seadus ei sea otsesõnu piiranguid ruumidele, kus toimub e-hääletamine, öeldes vaid: „Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud.“ Ometi on juba 2005.aastast olemas lihtne, vaid kuuest punktist koosnev e-hääletamise hea tava, mida e-Riigi Akadeemia ka seekordsete valimiste eel kandidaatidele meelde tuletas. Hea tava punktid 2 ja 3 ütlevad:

2. E-hääletamisele kihutamine selleks arvutit pakkudes või muul moel valijat mõjutades ei ole lubatud, muu hulgas ei tohi korraldada kollektiivseid e-hääletamise üritusi (e-hääletamise kontorite või teeninduslettide avamine jms), kuivõrd seda laadi tegevust võib käsitleda valimisvabaduse rikkumisena.

3. E-hääletamisel tuleb järgida põhiseaduslikku nõuet, mille kohaselt valija peab saama hääletada vabalt, kartmata halvakspanu või ootamata heakskiitu. Selle nõude täitmiseks hääletatakse ka Interneti teel teiste pilkude eest varjatult.

Aga nagu siinsamaski mõned postitused tagasi tõdetud, on heade tavade juurutamine Eestis nagu viljakat mulda vajava troopilise viljapuu istutamine põhjamaisele paekivile – aastaid tööd ja vaeva, aga tulemuseks ehk vaid üksikud võrsed. Hea tava mittejärgmisega ei kaasne ju sanktsioone. Ja ehkki lahmijaid ja ärapanijaid on meil rohkem kui vaja, on avalik sisukas kriitika tava rikkujate aadressil vaid üksikute aktivistide ampluaa.

Valimistele pühendatud ERR-i portaalis sõnab keegi „elqr“ e-hääletuse head tava kommenteerides sapiselt: „Tavades lepivad kokku härrasmehed. Poliitikute seas härrasmehi pole.“

Tõestaks keegi ometi vastupidist!

Read Full Post »