Kirjutab Mall Hellam:
Möödunud reedel toimus konverents “Kuidas parandada kodanikuühiskonna kaasamist Euroopa Liidu poliitikate kujundamisse?“.
Suur aitäh Eesti Euroopa Liikumisele korraldamise ja teemapüstituse eest, mis on saabuvate valimiste eel kindlasti oluline küsimus ka Eesti-siseselt.
Konverentsi pealkirja järgi võiks eeldada, et arutletakse kaasamise üle, millest on juttu olnud aastaid, milleks on välja antud omajagu kirjandust (näiteks „Kaasamise käsiraamat“ vabaühendustele ja ametnikele), kuid mille praktikas läbiviimisel tehakse ikka ja jälle samu vigu.
Päeva alguses tutvustatigi Eesti Euroopa Liikumise poolt koostatud uuringut kodanikuühenduste kaasamisest Euroopa Liidu asjade otsustamisse.
EEL-i tuleb tunnustada selle uuringu läbiviimise eest, kuid näiteks tekkis küsimus, miks küsitleti ainult ametnikke ja mitte ühendusi endid. Eesmärk on ju tekitada võrgustikku ja luua olukorrast võimalikult objektiivne pilt? See aga jääb hetkel pooliku käsitluse taha – ametnike meelestatus võib ju üldiselt olla positiivne, kas aga reaalne koostöö ja kaasamine tõepoolest ka toimib, jääb ilma teise poole vastusteta teadmata.
„Veebiküsitluse tulemusel avaldunud üldmulje on oluliselt positiivsem kui algatuste menetluse ülevaatest jääb. Praktikas on kaasamine siiski erand,“ tunnistab ju ka uuringu kokkuvõte.
Sellest ehk olekski pidanud alustama. Konverentsil osalejad olid jagatud küll väikestesse ümarlaudadesse, kuid vahest oleks siis võinud needsamad seltskonnad väikestes töögruppides ka mingeid lahendusi välja pakkuda? Mõnede ühenduste esindajad jagasid oma mitte-nii-positiivseid kogemusi, see oleks olnud kohalviibinutele heaks lähtepunktiks.
Konverentsi teine pool oli pühendatud Martin Kala koostatud raportile Euroopa Parlamendi 7. koosseisu Eesti saadikute rollist ja saavutustest möödunud tööaastal. Eesti Euroopa Liikumise juhataja Kristiina Lingi sõnul võeti selline töö ette eesmärgiga anda lihtsal kujul infot, mis võimaldaks edendada dialoogi kodanikuühiskonna ning Euroopa Parlamendi Eesti saadikute vahel. Taaskord hea ja vajalik algatus. Paraku olid Eesti kuuest MEP-ist ankeetküsimustikule vastanud vaid kolm –Siiri Oviir, Indrek Tarand ja Ivari Padar. Kohalviibinud Kristiina Ojuland polnud seda teinud, lisaks olid vastamata jätnud ka Tunne Kelam ning Vilja Savisaar-Toomast. Riivo Sinijärve õigustatud küsimusele –„Miks?“ – vastas Ojuland, et eelistab sellele vastata eraviisiliselt.
Debatti kaasamise kohta saadikutega ei tekkinud, pigem keskenduti oma isiklike muljete ja konverentsi teemasse mittepuutuvate tõekspidamiste jagamisele. Näiteks saime küsimusele infovahetusest Idapartnerluse riikide ja kodanikeühenduste vahel teada, et Indrek Tarand isiklikult peab Idapartnerluse programmi mõttetuks. Siiski tunnustas Tarand küsimustiku läbiviimist.
Tegelikult peakski sellisest tagasiside andmisest kujunema välja hea tava, mis võimaldab edasi liikuda ka sügavamate analüüside ning seeläbi paremate praktikateni. On viimane aeg võtta ette konkreetseid samme, mis aitaksid vabaühendusi oma huvide edastamisel ja esindamisel nii saadikutele, kui teistele EL-i poliitikakujundajatele. Vastustest selgub, et kaasamise põhimõttega on kõik nõus, nüüd tuleks liikuda selle sedastamisest juba edasi, et juba tegelikkuses rakendada kaasamise ja konsulteerimise erinevaid tehnikaid ja panna infovahetus ja koostöö elama.
EEL-i juhataja Kristiina Ling aga avaldas lootust, et Euroopa Parlamendi saadikutele saab tagasiside andmisest hea tava. “Tahaks loota, et MEP-idel on iga järgneva korraga parem ettevalmistus.”
EEL-ile veelkord suur tänu kaasamise teema ülevalhoidmise eest!
Kaasamise uuringuga saab tutvuda siin:
http://www.euroopaliikumine.ee/admin/upload/file/228654460.pdf
Norra Vabaühenduste Fondi toel valminud raport Euroopa Parlamendi Eesti saadikute tööaasta on kättesaadav siit: http://www.euroopaliikumine.ee/?id1=1262&uid=425
Kaasamise käsiraamat: http://www.ngo.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=29346/Kaasamise+k%E4siraamat.pdf