Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 3. juuli 2009

Maarja Toots, Avatud Eesti Fond

Villased seelikud ja mulgi kuued, pastlad ja ummiskingad, päikeses kiiskavad hõbesõled, lämbe kuumus ja hoovihmad, rampväsinud jalad, õhetavad põsed, supisaba, jäätisejärjekord, kõrgele kõlav laul ja tantsides tallatud rohi…

Seda kõike tähendab laulu- ja tantsupidu nende jaoks, kes selles kunagi kaasa on löönud. Kuid mida ütleb sedasorti koostegemine ja üheshingamine ühiskonna kohta tervikuna?

Kolm aastat tagasi Avatud Eesti Fondi XI Avatud Ühiskonna Foorumil esinenud Ameerika politoloog Robert Putnam on pika aja vältel ühiskondi uurides küsinud, mis muudab ühe kogukonna edukamaks kui teise. Putnami vastus on lihtne: see on koorilauluseltside rohkus.

„Võin teile öelda, kui kiiresti ravikindlustus mõnes kogukonnas kodaniku ravikulud katab, kui teie ütlete mulle, mitu koorilauluseltsi selles kogukonnas on,“ väitis Putnam tookord foorumil. Ilma naljata – Putnami uurimistulemuste põhjal võib tõepoolest öelda, et vabatahtlikud kooskäimise vormid, nagu keegliklubid, koorilauluseltsid või maleringid on tõhusad ühiskonna lõimijad. Mida rohkem inimesi koondub kõikvõimalikesse klubidesse ja ühingutesse – ehk mida tihedamalt on inimesed omavahel seotud – seda sujuvamalt toimib kohalik elukorraldus. Putnam avastas koguni, et sel moel loodud sotsiaalsed sidemed toodavad ka majanduslikku ja sotsiaalset heaolu – mida suurem on inimestevaheline usaldus ühiskonnas, seda jõukamad, õnnelikumad ja tervemad on selles elavad inimesed.

Eestis on koorilauluseltside traditsioon püsinud rahvustunde tärkamisest 19. sajandil tsaaririigi hõlma all läbi ilmasõdade ja okupatsiooniaastate kuni tänase päevani. Eriti tähtsaks on kooslaulmine osutunud pöördelistel aegadel, mil eestlased on erimeelsusi ületades kokku koondunud ja ühise lauluga võõraste valitsejate vastu astunud. Laulupeod, millest on saanud suisa Eesti kaubamärk, on tekitanud elavat huvi kõigi Avatud Eesti Fondi rahvusvaheliste sõprade seas, kellele oleme kinkinud laulva revolutsiooni DVD. Üks neist arvas isegi, et see tuleks kiiremas korras saata Kuuba opositsioonijõududele – kus alles saavad innustust!

Olgu Kuuba revolutsiooniga nagu on, ent ka meil siin on taas mõneti pöördeline aeg. Ei ole küll enam võõrvõime, kellest end „vabaks laulda“, kuid 18 aastat liberalismi ja individualismi vaimus ehitatud ühiskond on üleilmses majanduskriisis teravalt haavata saanud. Kas keeruline olukord toob inimesed taas üksteisele lähemale?

Eilses Päevalehes arvas näitleja Andrus Vaarik, et tohutu tung tänavusele laulupeole näitab inimeste protestimeelsust ühiskonnas valitseva individualismi ja parempoolsete väärtuste vastu ning vajadust otsida ühisosa. Ilmselt on Vaarikul õigus. Rasketel aegadel kiputakse ikka üksteiselt tuge ja lohutust otsima, tähtsustatakse üldinimlikke ja kollektiivseid väärtusi, mõeldakse rohkem asjadele, mis meid inimestena ühendavad. Ja üheskoos laulmine on äraütlemata võimas viis sellest ühistundest osa saada.

Kuid kas meie laulupeolembus ja koorilauluseltside rohkus näitab ka nende kogukondlike sidemete tugevust, millest kõneleb Putnam?

Miskipärast näib, et terav sotsiaalne närv ja kogukonnatunne, mis eestlasi keerulistel aegadel ühte liidab, kipub rahu ja õitsengu aegadel kiiresti unustusse hajuma. Aasta-aastalt on siinne kodanikuühendused muutunud järjest tugevamaks, kuid samal ajal on valdav osa elanikkonnast ikka olnud hõivatud üksnes isikliku edu kindlustamisega, osalemata ühistegevustes ja umbusaldades otsusetegijaid. Tõsi, ühiskondlik aktiivsus nõuab aega ja vaba aeg tekib enamasti siis, kui leib on lauale teenitud. Ent tuletagem meelde Putnami uurimistulemusi – majanduslik heaolu ei ole mitte usalduslike kogukonnasuhete ja ühistegutsemise eeldus, vaid selle produkt. Põhinevad ju majandussuhtedki just usaldusel.

Seega jääb üle julgustada igaüht meist leidma nädalas tunnikese, et käia laulukooris või keegliklubis või lihtsalt kodukandi rahvaga ühiselulisi asju arutamas. Niisuguses ärksate inimeste ühiskonnas saame ehk kunagi laulda ka lihtsalt ühise laululusti, mitte ühise mure pärast.

Advertisements

Read Full Post »