Žive Belarus!

Täna on Valgevene Rahvavabariigi 91. aastapäev ja kuigi tegelikkuses oli selle riigi eluiga lühike, peab arvestatav osa valgevenelasi just 25. märtsi oma iseseisvuspäevaks.  Rahvavabariiki jõudsid 1918. aastal tunnustada Eesti, Soome, Läti, Leedu, Ukraina, Tšehhoslovakkia ja Türgi valitsus. Ajaloost teame, et aasta hiljem lakkas Valgevene Vabariik Punaarmee sissetungi ja enamlaste võimuhaaramise tõttu de facto olemast. 1922. aastal liideti Valgevene NSV Liiduga, mille ikkest vabaneti alles 1991. aastal.

Rahvavabariigi juhid jätkasid tegevust eksiilis, kus see jätkub Ivonka Surviłła juhtimisel tegelikult tänaseni.

Vahel ikka keegi küsib, mis Eestil Valgevenest? Ajaloost näeme, et enne nõukogude okupatsiooni oli Eesti üks neist riikidest, kes Valgevene vabaduspüüdlusi aktiivselt toetas. Aastatel 1920-1925 asus üks eksiilvalitsuse peamistest tugipunktidest just Tallinnas. Valgevene Rahvavabariigi sõjalis-diplomaatiline missioon kindralleitnant Aleh Vasilkovsi juhtimisel sai Tallinnas tegutseda vaid Eesti tollaste valitsejate ja rahva nõusolekul ja toel.

Ning kui lisame siia nimekirja fakti, et Eesti Vabadussõjas võitles ligi tuhat siin elavat valgevenelast ning 1919. aasta augustis liitus Valgevene kindralmajori Stanislav Bulak-Balahhovitši väeosa Eesti sõjaväe teise diviisiga, et võidelda Vabadussõjas eestlaste poolel Punaarmee vastu, siis peame tõdema, et meid seob pikk ajalugu.

Vast polnud pilk minevikku lugeja jaoks liiga igav, sest uhkeid lohevõitlusi või naljakaid vahejuhtumeid kahe riigi ühises ajaloos lihtsalt polegi. Pigem  on meid ikka ühendanud mure oma vabaduse pärast ja mis võikski olla tõsisem või õilsam.

Tegelikult olid eelpoolmainitud sündmused epiloogiks täna Tallinnas aset leidnud erilisele sündmusele – nimelt paigutas MTÜ Valgevene Uus Tee (VUT) Vene tn 19 seinale mälestustahvli, et meenutada eelpoolmainitud Valgevene diplomaatilist missiooni Eestis. Mälestustahvli autoriks on tunnustatud Valgevene kunstnik ja skulptor Ales Shaternik. VUT-i veavad noored valgevenelased, kes on Eesti riigile erakordselt tänulikud nii mineviku abi kui oleviku toetuse eest.

Ning otsekui poleks teid juba faktidega piisavalt piinatud, lisan siia ühe veelgi põhjalikuma ülevaate Valgevene ajaloost.  Nimelt, kui täna tundub paljudele „läänes“ justkui oleks Valgevene selgelt „idas“, siis hiljuti Eestitki külastanud ajaloolane  ja kirjanik Uladzimir Arlou väidab oma spetsiaalselt Eesti huvilistele kirjutatud artiklis, et aastasadu kuulus Valgevene just Euroopa tsivilisatsiooni juurde, olles selle eelpost idas. Edasi loe SIIT.

Žive Belarus!

Kelly Grossthal

Read Full Post »

Iirlased ja Euroopa Kodanike Foorum

Kui märtsi teisel nädalavahetusel arutlesid Eesti inimesed Euroopa Kodanike Foorumil selle üle, millised Euroopas me elada tahaksime, siis eelmisel nädalavahetusel oli iirlastel võimalus oma ettepanekuid esitada. Kadri Ollino oli iirlastele abiks ning mõningaid tema tähelepanekuid saate lugeda alljärgnevalt.

21.märts, Dublini loss  

Enne foorumit kartsid Iiri-poolsed korraldajad väga, et osalejate üldine meelestatus on negatiivne. Lissaboni leppe EI eelmisel aastal, praegune suur töötus – oodati, et inimesed on kogu Euroopa Liidu suhtes väga kriitiliselt meelestatud, kuid juba hommikupoolik näitas, et hoolimata kodanike mõningasest kohmetusest, on üldine meeleolu valdavalt positiivne.

 

Selle õhustiku loomisel on väga oluline roll kohalikul (päeva)õhtujuhil Derek Davisel, kes on ääretult muhe mees. Kohalik telenägu, kes noore algaja ajakirjanikuna saadeti 1980 Iiri poolt kajastama Moskva Olümpiamänge ning üllatuslikult sattus talle purjeregati sektsioon. Ning milline imeline linn see Tallinn juba siis oli ja mis naljakad seiklused temaga juhtusid! Kõik iiri osalejad on saanud soojad soovitused Tallinna külastada, proovin selle kahe päeva jooksul seda mainet mitte rikkuda.

 

Iiri foorumi tänaõhtust lõppu ja ilmselt kogu rahva meeleolu homme mõjutab tänaõhtune Iiri-Walesi ragbi mäng. Ragbi – teile, kes te võibolla selle ülla spordialaga nii kodus veel ei ole – meenutab veidi ameerika jalgpalli, aga seda mängivad teatavasti tõelised mehed, sest siin ei ole neil seda kaitsvat skafandrit, mida memmekad ameeriklased jalgpalli mängides kannavad. Siiani on Iirimaa võitnud 5 võimalikust 4 mängu ja kui nad võidavad ka täna, siis on ajalugu taas sündinud, sest viimati võitis Iirimaa 5 mängu …..1948. aastal! Igatahes selleks, et inimesed seda näha saaksid, peavad ideed olema hääletatud poole kuueks, sest siis algab mäng ja kõik muu kaotab tähtsuse.

 

Kui ideedest rääkida, siis Eestiga sarnaselt tervishoid ja võimalused saada ravi kõigis EL riikides on üks teemadest, millest inimesed räägivad. Samuti oli Eestiski ühe teemana finantsregulatsiooni tugevdamine. Iirlased on ka keskkonna teemal kõvasti sõna võtnud.

 

Kogu üritus, mida oleks pidanud ilmselt juba alguses mainima, toimub Dublini Lossis, osa lossist on küll kaasajastatud ja värvitud eredates värvides, nii et meenutab veidi Lego klotse, kuid peamiselt näeb välja ikka selline vana kooli Okasroosikese Kindlus. Üldiselt toimuvad siin ametlikud üritused, presidentide ametisse nimetamised (ja matused), täna õhtul siis peasaalis ajalooline sportmängu ülekanne.  

 

Praegu on ekspertide võimalus osalejate ettepanekutele kommentaare anda ning taaskord, nagu Eestis, kõige vanem osavõtja, William, 77, kasutab võimalust värskendavaks uinakuks.

 

22.märts, Dublin jätkuvalt

JA IIRIMAA VÕITIS!!!!

 

Youtuubis on võimalik jälgida ka väikest ülevaadet eilsest foorumist, heli on veidi paigast, aga aimu ikka annab. Huvilistel palun vajutada siia.

 

Iirlased, nagu eestlasedki, on ikka laulurahvas. Peale eileõhtust mängu toimus igal pool kohalik laulupidu, isegi hotelli lobibaaris lükati mingil hetkel lauad kokku ja kõlama hakkasid lisaks rahvalauludele ka ABBA ja biitlite surematud hitid.

 

Praegu hakkab lõppema debatt Iiri Europarlamendi saadikutega, need 2 päeva on olnud üsna pingelised, kuid väsimusemärke eriti ei tuvasta. Küsisin osalejatelt enne viimase arutelu algust, et kuidas tunne on ning võimalust avaldada oma arvamust teemadel, mida tihti peetakse keeruliseks või vaid poliitikute pärusmaaks, hinnati kõrgelt. „Nii kasulik oleks olnud, kui samasugune üritus oleks toimunud ka enne Lissaboni leppe referendumit, tunnen nüüd end palju rohkem osana Euroopast ning loodetavasti hakkavad ka kohalikud omavalitsused rohkem sarnaseid mõttevahetusi korraldama“, ütles 54-aastane Carmel Dublinist.

 

Lootust, et sarnaseid arutelusid tuleks teha rohkem ja ka kohalike teemade kohta, avaldati 2 nädalat tagasi mitmel korral ka Eestis. Nii et Minu Eesti mõttetalgud tulevad täpselt õigel ajal!

 

Sarnaselt osalejatele ootan põnevusega järgmist kohtumist Brüsselis, kui liikmesriikides toimunud foorumite ettepanekud Euroopa institutsioonidele üle antakse ning poliitikutel on võimalus kodanike ettepanekutele kommentaare anda.

Read Full Post »

Rahva hääl nõuab ühtsemat Euroopa sotsiaalpoliitikat ja paindlikkust tööturul

Möödunud nädalavahetusel toimunud Euroopa kodanike foorumil esitati 25-le juhuvalimiga kokku kutsutud Eesti inimesele üks küsimus: kuidas parandada inimeste majanduslikku ja sotsiaalset heaolu Euroopa Liidus?

Kaks päeva tulist arutelu – ja vastuseks lõid osalejad lauale kümme ettepanekut:

1. Ühised lahendused tervishoius ja sotsiaalpoliitikas

EL peaks kohustama liikmesriike tegelema terviseedendusega ja kaasama kõiki elanikke terviseedenduse programmidesse. Tuleks luua ühtsed Euroopa Liidu standardid sotsiaalsetele tagatistele.

2. Tööhõivemeetmed läbimõeldumaks, paindlikumaks ja kiiremini reageerivaks

Tuleks luua üle-euroopaline institutsioon, mis tegeleb tööjõu-uuringutega, jagab informatsiooni erinevate riikide tööturu kohta, leiab uusi lahendusi tööhõives (nt kodanikuühendused), toetab kutsenõustamist ja ümberõpet. Peaks soodustama ettevõtluse alustamist mitmekesisemates valdkondades, pakkuma FIE-dele stardikapitali ja maksusoodustusi.

3. Paremad tingimused patsientide teadlikkuse tõstmiseks ja kaitseks

EL peaks looma andmebaasi, mis teavitaks patsiente ravivõimalustest teistes liikmesriikides. Kui patsient on ravinud oma haigust teises liikmesriigis, peab ta saama koduriigilt abi võimaliku õigusriive tuvastamisel.

4. Selgemad nõuded ja inforuum Euroopa Liidu haridussüsteemis

EL peaks looma kutsestandardid, et toetada tööjõu vaba liikumist EL piires. Tuleks ühtlustada kõrgkoolide sisseastumistingimusi EL-is, et suurendada õppurite mobiilsust.

5. Rohkem kohalikke, alternatiivseid ja taastuvaid energiaallikaid

EL peaks toetama teadusuuringuid uute energiatehnoloogiate kasutamiseks ja arendamiseks. Liikmesriigid peavad soodustama alternatiivenergiate kasutuselevõttu näiteks maksude või seaduste kaudu.

Need viis ettepanekut kiideti 25 häälega üksmeelselt heaks.

Ülejäänud ettepanekute kohta saab pikemalt lugeda foorumi kokkuvõttest.

Read Full Post »