Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Archive for 25. märts 2009

Žive Belarus!

Täna on Valgevene Rahvavabariigi 91. aastapäev ja kuigi tegelikkuses oli selle riigi eluiga lühike, peab arvestatav osa valgevenelasi just 25. märtsi oma iseseisvuspäevaks.  Rahvavabariiki jõudsid 1918. aastal tunnustada Eesti, Soome, Läti, Leedu, Ukraina, Tšehhoslovakkia ja Türgi valitsus. Ajaloost teame, et aasta hiljem lakkas Valgevene Vabariik Punaarmee sissetungi ja enamlaste võimuhaaramise tõttu de facto olemast. 1922. aastal liideti Valgevene NSV Liiduga, mille ikkest vabaneti alles 1991. aastal.

Rahvavabariigi juhid jätkasid tegevust eksiilis, kus see jätkub Ivonka Surviłła juhtimisel tegelikult tänaseni.

Vahel ikka keegi küsib, mis Eestil Valgevenest? Ajaloost näeme, et enne nõukogude okupatsiooni oli Eesti üks neist riikidest, kes Valgevene vabaduspüüdlusi aktiivselt toetas. Aastatel 1920-1925 asus üks eksiilvalitsuse peamistest tugipunktidest just Tallinnas. Valgevene Rahvavabariigi sõjalis-diplomaatiline missioon kindralleitnant Aleh Vasilkovsi juhtimisel sai Tallinnas tegutseda vaid Eesti tollaste valitsejate ja rahva nõusolekul ja toel.

Ning kui lisame siia nimekirja fakti, et Eesti Vabadussõjas võitles ligi tuhat siin elavat valgevenelast ning 1919. aasta augustis liitus Valgevene kindralmajori Stanislav Bulak-Balahhovitši väeosa Eesti sõjaväe teise diviisiga, et võidelda Vabadussõjas eestlaste poolel Punaarmee vastu, siis peame tõdema, et meid seob pikk ajalugu.

Vast polnud pilk minevikku lugeja jaoks liiga igav, sest uhkeid lohevõitlusi või naljakaid vahejuhtumeid kahe riigi ühises ajaloos lihtsalt polegi. Pigem  on meid ikka ühendanud mure oma vabaduse pärast ja mis võikski olla tõsisem või õilsam.

Valgevene mälestustahvel

Tegelikult olid eelpoolmainitud sündmused epiloogiks täna Tallinnas aset leidnud erilisele sündmusele – nimelt paigutas MTÜ Valgevene Uus Tee (VUT) Vene tn 19 seinale mälestustahvli, et meenutada eelpoolmainitud Valgevene diplomaatilist missiooni Eestis. Mälestustahvli autoriks on tunnustatud Valgevene kunstnik ja skulptor Ales Shaternik. VUT-i veavad noored valgevenelased, kes on Eesti riigile erakordselt tänulikud nii mineviku abi kui oleviku toetuse eest.

Ning otsekui poleks teid juba faktidega piisavalt piinatud, lisan siia ühe veelgi põhjalikuma ülevaate Valgevene ajaloost.  Nimelt, kui täna tundub paljudele „läänes“ justkui oleks Valgevene selgelt „idas“, siis hiljuti Eestitki külastanud ajaloolane  ja kirjanik Uladzimir Arlou väidab oma spetsiaalselt Eesti huvilistele kirjutatud artiklis, et aastasadu kuulus Valgevene just Euroopa tsivilisatsiooni juurde, olles selle eelpost idas. Edasi loe SIIT.

Žive Belarus!

Kelly Grossthal

Advertisements

Read Full Post »

Kui märtsi teisel nädalavahetusel arutlesid Eesti inimesed Euroopa Kodanike Foorumil selle üle, millised Euroopas me elada tahaksime, siis eelmisel nädalavahetusel oli iirlastel võimalus oma ettepanekuid esitada. Kadri Ollino oli iirlastele abiks ning mõningaid tema tähelepanekuid saate lugeda alljärgnevalt.

Iirlased kodanike foorumil

21.märts, Dublini loss  

Enne foorumit kartsid Iiri-poolsed korraldajad väga, et osalejate üldine meelestatus on negatiivne. Lissaboni leppe EI eelmisel aastal, praegune suur töötus – oodati, et inimesed on kogu Euroopa Liidu suhtes väga kriitiliselt meelestatud, kuid juba hommikupoolik näitas, et hoolimata kodanike mõningasest kohmetusest, on üldine meeleolu valdavalt positiivne.

 

Selle õhustiku loomisel on väga oluline roll kohalikul (päeva)õhtujuhil Derek Davisel, kes on ääretult muhe mees. Kohalik telenägu, kes noore algaja ajakirjanikuna saadeti 1980 Iiri poolt kajastama Moskva Olümpiamänge ning üllatuslikult sattus talle purjeregati sektsioon. Ning milline imeline linn see Tallinn juba siis oli ja mis naljakad seiklused temaga juhtusid! Kõik iiri osalejad on saanud soojad soovitused Tallinna külastada, proovin selle kahe päeva jooksul seda mainet mitte rikkuda.

 

Iiri foorumi tänaõhtust lõppu ja ilmselt kogu rahva meeleolu homme mõjutab tänaõhtune Iiri-Walesi ragbi mäng. Ragbi – teile, kes te võibolla selle ülla spordialaga nii kodus veel ei ole – meenutab veidi ameerika jalgpalli, aga seda mängivad teatavasti tõelised mehed, sest siin ei ole neil seda kaitsvat skafandrit, mida memmekad ameeriklased jalgpalli mängides kannavad. Siiani on Iirimaa võitnud 5 võimalikust 4 mängu ja kui nad võidavad ka täna, siis on ajalugu taas sündinud, sest viimati võitis Iirimaa 5 mängu …..1948. aastal! Igatahes selleks, et inimesed seda näha saaksid, peavad ideed olema hääletatud poole kuueks, sest siis algab mäng ja kõik muu kaotab tähtsuse.

 

Kui ideedest rääkida, siis Eestiga sarnaselt tervishoid ja võimalused saada ravi kõigis EL riikides on üks teemadest, millest inimesed räägivad. Samuti oli Eestiski ühe teemana finantsregulatsiooni tugevdamine. Iirlased on ka keskkonna teemal kõvasti sõna võtnud.

 

Kogu üritus, mida oleks pidanud ilmselt juba alguses mainima, toimub Dublini Lossis, osa lossist on küll kaasajastatud ja värvitud eredates värvides, nii et meenutab veidi Lego klotse, kuid peamiselt näeb välja ikka selline vana kooli Okasroosikese Kindlus. Üldiselt toimuvad siin ametlikud üritused, presidentide ametisse nimetamised (ja matused), täna õhtul siis peasaalis ajalooline sportmängu ülekanne.  

 

Praegu on ekspertide võimalus osalejate ettepanekutele kommentaare anda ning taaskord, nagu Eestis, kõige vanem osavõtja, William, 77, kasutab võimalust värskendavaks uinakuks.

 

22.märts, Dublin jätkuvalt

JA IIRIMAA VÕITIS!!!!

 

Youtuubis on võimalik jälgida ka väikest ülevaadet eilsest foorumist, heli on veidi paigast, aga aimu ikka annab. Huvilistel palun vajutada siia.

 

Iirlased, nagu eestlasedki, on ikka laulurahvas. Peale eileõhtust mängu toimus igal pool kohalik laulupidu, isegi hotelli lobibaaris lükati mingil hetkel lauad kokku ja kõlama hakkasid lisaks rahvalauludele ka ABBA ja biitlite surematud hitid.

 

Praegu hakkab lõppema debatt Iiri Europarlamendi saadikutega, need 2 päeva on olnud üsna pingelised, kuid väsimusemärke eriti ei tuvasta. Küsisin osalejatelt enne viimase arutelu algust, et kuidas tunne on ning võimalust avaldada oma arvamust teemadel, mida tihti peetakse keeruliseks või vaid poliitikute pärusmaaks, hinnati kõrgelt. „Nii kasulik oleks olnud, kui samasugune üritus oleks toimunud ka enne Lissaboni leppe referendumit, tunnen nüüd end palju rohkem osana Euroopast ning loodetavasti hakkavad ka kohalikud omavalitsused rohkem sarnaseid mõttevahetusi korraldama“, ütles 54-aastane Carmel Dublinist.

 

Lootust, et sarnaseid arutelusid tuleks teha rohkem ja ka kohalike teemade kohta, avaldati 2 nädalat tagasi mitmel korral ka Eestis. Nii et Minu Eesti mõttetalgud tulevad täpselt õigel ajal!

 

Sarnaselt osalejatele ootan põnevusega järgmist kohtumist Brüsselis, kui liikmesriikides toimunud foorumite ettepanekud Euroopa institutsioonidele üle antakse ning poliitikutel on võimalus kodanike ettepanekutele kommentaare anda.

Read Full Post »

Kodanikud väitlushoos

Möödunud nädalavahetusel toimunud Euroopa kodanike foorumil esitati 25-le juhuvalimiga kokku kutsutud Eesti inimesele üks küsimus: kuidas parandada inimeste majanduslikku ja sotsiaalset heaolu Euroopa Liidus?

Kaks päeva tulist arutelu – ja vastuseks lõid osalejad lauale kümme ettepanekut:

1. Ühised lahendused tervishoius ja sotsiaalpoliitikas

EL peaks kohustama liikmesriike tegelema terviseedendusega ja kaasama kõiki elanikke terviseedenduse programmidesse. Tuleks luua ühtsed Euroopa Liidu standardid sotsiaalsetele tagatistele.

2. Tööhõivemeetmed läbimõeldumaks, paindlikumaks ja kiiremini reageerivaks

Tuleks luua üle-euroopaline institutsioon, mis tegeleb tööjõu-uuringutega, jagab informatsiooni erinevate riikide tööturu kohta, leiab uusi lahendusi tööhõives (nt kodanikuühendused), toetab kutsenõustamist ja ümberõpet. Peaks soodustama ettevõtluse alustamist mitmekesisemates valdkondades, pakkuma FIE-dele stardikapitali ja maksusoodustusi.

3. Paremad tingimused patsientide teadlikkuse tõstmiseks ja kaitseks

EL peaks looma andmebaasi, mis teavitaks patsiente ravivõimalustest teistes liikmesriikides. Kui patsient on ravinud oma haigust teises liikmesriigis, peab ta saama koduriigilt abi võimaliku õigusriive tuvastamisel.

4. Selgemad nõuded ja inforuum Euroopa Liidu haridussüsteemis

EL peaks looma kutsestandardid, et toetada tööjõu vaba liikumist EL piires. Tuleks ühtlustada kõrgkoolide sisseastumistingimusi EL-is, et suurendada õppurite mobiilsust.

5. Rohkem kohalikke, alternatiivseid ja taastuvaid energiaallikaid

EL peaks toetama teadusuuringuid uute energiatehnoloogiate kasutamiseks ja arendamiseks. Liikmesriigid peavad soodustama alternatiivenergiate kasutuselevõttu näiteks maksude või seaduste kaudu.

Need viis ettepanekut kiideti 25 häälega üksmeelselt heaks.

Ülejäänud ettepanekute kohta saab pikemalt lugeda foorumi kokkuvõttest.

Read Full Post »

Avatud Eesti Fondi eestvõttel täna alanud Euroopa Kodanike Foorumile kogunes 25 inimest Eesti eri paigust ja erinevatelt elualadelt. Need juhusliku valiku meetodil kokku kutsutud kodanikud arutlevad terve nädalavahetuse vältel, kuidas parandada inimeste sotsiaalset ja majanduslikku heaolu Euroopas.

“Ligi 80% Eesti seadusandlusest põhineb Euroopa Liidu otsustel. Seepärast on väga tähtis, et iga kodanik tunneks Euroopa asjade vastu huvi,” sõnas Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam ürituse avamisel.

Tänane foorum näitas, et huvilisi leidub nii noorte kui pensionäride seas. Juhuvalimisse sattunud 23-aastane Tallinna üliõpilane Kristi tuli kohale uudishimu pärast: „Mind paelus võimalus kaasa rääkida – ehk võetakse isegi kuulda!” Kristi leiab, et probleemide lahendamiseks tuleks luua rohkem võrgustikke, mis viivad kodanike ideed Euroopa võimukandjateni.

Häid mõtteid paistab osalistel jaguvat. Euroopa sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamiseks pakuti välja kümneid ideid üle-euroopalistest palgastandarditest ja väikeettevõtete toetamisest kuni kohalike ja taastuvate energiaallikate soosimiseni. Tehti ka üsna eripäraseid ettepanekuid. Näiteks sooviti tõsta kunstliku viljastamise vanuse ülempiiri ja luua kõigis Euroopa Liidu keeltes tuju tõstev uudisteportaal, mis sisaldaks ainult häid uudiseid!

Väärib märkimist, et lähinädalatel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides toimuvate foorumite tulemused ei jää ainult arutlejate ringi – kodanike ettepanekuid esitletakse maikuus Euroopa kõige kõrgema tasandi otsustajatele. See teeb kodanike foorumist ainulaadse arutleva demokraatia vormi, mille kaudu tavalised inimesed saavad vahetult osaleda demokraatlikus otsustusprotsessis.

Ent demokraatia ei ole alati iseenesestmõistetav. „Viimasel ajal paistab silma hirmuäratav ihalus “kindla käe” ja autoritaarse valitsemise järele, kuid ei ole olemas autokraatiast ebaefektiivsemat süsteemi!” hoiatas tänases avakõnes kunstiajaloolane ja mõtleja David Vseviov. „Tegelikult on ainus efektiivne valitsemisvorm demokraatia, sest see põhineb vabal arutelul ja informatsiooni liikumisel,” lisas ta.

Avatud Eesti Fondi kogemus 2007. aastal toimunud foorumilt kinnitab sedasama. “Kui me kaks aastat tagasi esmakordselt kodanike foorumit korraldasime, oli see meie jaoks algul tundmatu eksperiment,” räägib AEF-i juhataja Mall Hellam, „aga tuli välja, et muretsemiseks põhjust ei olnud – demokraatlikus arutelus võidab alati terve mõistus!”

Milliste ettepanekute poolt terve mõistus seekord hääletab, saame teada juba peagi.

Read Full Post »

2005. aasta sügisel korraldas Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit suvekooli, kus osalesid ka Valgevene kodanikuaktivistid. Suvekoolis õpiti, kuidas oma ideid ja sõnumeid paremini sihtgrupini edastada ning seda ka represseerivates tingimustes. Peagi peale suvekooli saime Valgevenest mitmeid ärevaid sõnumeid seoses meid külastanud valgevenelastega – kodude läbiotsimised, jälitamised, ülekuulamised, lühemad ja pikemad arestid said lausa tavapäraseks. 2006. aasta suvel mõisteti ka kaks noort Eestis käinud noort reaalselt vangi ja meile ilmselt nii arusaamatul põhjusel – nad soovisid vaadelda Valgevene presidendivalimisi. Vangiseinte vahele jäi noorte tervis ja julgus aktiivselt ühiskonna asjades osaleda.

Samast suvekoolist jättis mulle aga sügavaima mulje noor ja ootamatult tõsise ellusuhtumisega inimõiguste aktivist ja jurist Jana Poljakova, kes jalutuskäigul Tallinna vanalinnas tutvustas mulle oma kodumaal valitsevat. Noore ja rumala inimesena ei osanud ma tema juttu siis veel piisavalt tõsiselt võtta. Ma mäletan, kuidas Jana ütles mulle sügava ohkega: “Me õpime siin Eestis, kuidas oma sõnumit paremini inimesteni viia. Me õpime, kuidas meediat enda kasuks tööle panna, aga Valgevenes oleme me tegelikult õnnelikud, kui meedia ja võimud meie tegemistest midagi ei tea. Vaid nii saame olla kindlad, et jääme täie tervise juurde. Täie mõistuse eest peame nagunii ise iga päev muretsema.” Mõnes mõttes on need sõnad mind saatnud kõik need aastad, mil oleme fondi ja heade sõpradega Valgevene teemat püüdnud Eestis üleval hoida. Need sõnad lihtsalt olid piisavalt häirivad, et teemast rohkem teada saada soovida.

Täna saab Jana rääkida vaid läbi oma juba öeldud sõnade ja tehtud tegude, sest möödunud laupäeval otsustas ta vabatahtlikult meie seast igaveseks lahkuda. Altpoolt leiate meie järelhüüde vaprale naisele, kelle tegemised on liialdamata eeskujuks paljudele.

Kelly Grossthal
11. märtsi hilisõhtul Tallinnas

***
In memoriam Jana Poljakova
9.03.2009

Meie seast on lahkunud üks olulisemaid Valgevene inimõiguste eestseisjaid Jana Poljakova. Alla kirjutanud avaldavad sügavat kaastunnet kõigile Jana Poljakova lähedastele ning tuletavad Eesti ja Euroopa avalikkusele meelde, et Valgevenes rikutakse endiselt inimõigusi ja vaigistatakse kõiki, kes julgevad kehtivale diktatuurirežiimile vastu hakata.

Kui lahkub noor inimene, kes oli alles poolel teel, siis mõtled ikka, kuidas võivad käänud ja kurvid inimese eluteel saatuslikuks saada. Kui inimene otsustab minna ise, siis mõtled paratamatult, miks ning mida oleks saanud jääjad selle ärahoidmiseks teha. Jana aitas oma töös neid inimesi, kes Valgevene võimude ülekohtu vastu abi ja nõu vajasid. Lennart Meri on öelnud, et põhimõtted on demokraatia ainsad tõelised relvad ja nendele jäi Jana lõpuni truuks, nõustades abiavajaid edasi ka siis, kui ta ise oleks vajanud abikätt. Tihedad sidemed Eesti kodanikuühendustega seovad Jana igaveseks ka Eestiga.

Mõni päev enne traagilist lõppvaatust Jana Poljakova elus, jõudis Saligorski rajoonikohtus linnakohtunik Aliaksandr Buravtsovi eesistumisel lõpuni tema üle peetud kohtuprotsess, mille tulemusena mõisteti noor naine kaheks ja pooleks aastaks spetsiaalsesse vangilaagrisse. Karistus, mida Valgevenes määratakse laimu eest. Karistus, mille täitmist ei kujutanud ette inimene, kes oli oma elu pühendanud vabaduse ideaalide eest seismisele. Ebaõiglase kohtulahendini viis Jana julgus tuua päevavalgele Valgevene miilitsa julm vägivald kinnipeetavate osas.

Jana Poljakova süüdistas miilitsakapten Viktor Pugatšovi ja tema kolleege vägivallas tema vastu eelmisel aastal kinnipidamise käigus. Prokuratuur lükkas tagasi kõik Jana avaldused, et temaga juhtunu kohta määrataks ekspertiis. Justkui poleks Valgevene võimud teinud veel piisavalt, et vaigistada õigust ja õiglust, avaldas Valgevene propagandaleht “Sovetskaja Belorussija” eelmise nädala reedel anonüümse artikli, milles naeruvääristati erakordse inimese elutööd ja julgust.

Juba eelpoolgi tsiteeritud Lennart Meri, keda tunneme kui oma aja üht suurimat eurooplast, on öelnud, et Euroopa pole mitte ilmakaar, vaid eelkõige väärtused. Ilmselt on kohane küsida, kas teeme eurooplastena kõik, et toetada neid valgevenelasi, kes soovivad oma maad näha vaba ja demokraatlikuna? Kas Valgevenet Euroopa Liitu integreerides nõuame piisavalt Valgevene võimudelt ka inimõiguste austamist? Kui jääme kasvõi korraks nendele küsimustele kõheldes mõtlema, peaks meil olema häbi. Kasutagem seda häbi, et rakendada oma nii väärtuslikku vabadust teiste vabaduse edendamiseks ja seda nii Jana Poljakova kodumaal Valgevenes kui paljudes teistes maades, kus vabadus on vaid unistus.

Valgevene Toetusgrupp
Avatud Eesti Fond
Noorteühing Avatud Vabariik
Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit
Valgevene Uus Tee

Read Full Post »