Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Posts Tagged ‘Euroopa Liit’

Rahu ja rahulikkus, solidaarsus, vaprus ning otsusekindlus… Need on märksõnad, mis on peidus Myanmari uutes lipuvärvides ja iseloomustavad tegelikult kogu riiki, vähemalt Riigi Rahu ja Arengunõukogu sõnul.

Sama õõnsad, kui need valge viisnurgaga Leedu lippu kirjeldavad sõnad, olid ka eelmisel laupäeval toimunud valimised. Kuigi Hiina on juba jõudnud õnnitleda Birmat järjekordse demokraatliku saavutuse üle, on enamus riike nimetanud valimisi võltsiks ning toonud esile mitmeid rikkumisi. Ja palju jääb ilmselt ka varjatuks, sest välisvaatlejaid või –ajakirjanikke riiki ei lubatud ning igasugune valimiste kajastamine läbis karmi tsensuuri ka kodumaises pressis. Mitte, et seda keegi siiani eriti usaldanud oleks.

Täiesti ootuspäraselt võitis sõjaväega lähedalt seotud Solidaarsuse ja Arengu Partei (USDP), kuid nendes regioonides, kus režiimi-lembeste jõudude võitu kindlustada ei saanud, keelati valimine igaks juhuks täiesti. Samas ei saa uus parlament erilist otsustusõigust, peamine mõjutaja on jätkuvalt sõjavägi, kellele kuulub automaatselt ka veerand kohtadest parlamendis. Põhiline võim jääb sõjaväelise taustaga Presidendile ja selle juurde kuuluvale nõukojale, mille liikmed on peale mõne erandi samuti hunta ridadest. Seega jätkuvalt määrab Birma tulevikku sõjaväeline valitsus.

Nooremate kui 38-aastaste jaoks oli oma hääle valimiskasti asetamine esmakordne kogemus, sest enne eelmist laupäeva toimusid Birmas valimised viimati 20 aastat tagasi. Tollal võitis ülekaalukalt Rahvuslik Demokraatia Liiga (NLD). Sõjavägi küll neile kunagi võimalust riiki juhtida ei andnud ning erakonna liider, Aung San Suu Kyi-l täitus hiljuti 15 aastat koduarestis.

Vastavalt Birma seadustele peaks Aung San Suu Kyi (ASSK) järjekordne karistus homme läbi saama ning isegi, kui ta tõepoolest vabaneb, ei tähenda see tegelikult Birma rahva jaoks väga suurt muutust. Sõjavägi on ASSKi vabastanud lühemateks perioodideks ka varasemalt, Lääneriigid on võtnud seda kui positiivset arengut ning jäänud äraootavale seisukohale, kuid Birma ei ole kuidagi muutunud avatumaks või rahvas saavutanud suuremaid vabadusi. Euroopa Liidul ühise blokina on jõudu ja võimalusi toetada Birma arengut demokraatia suunas ja vähemalt 9 EL riiki, Eesti nende hulgas, on juba avalikult toetanud rahvusvahelise uurimiskomisjoni  asutamist Birma inimõiguste ning rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste uurimiseks ÜROs.

P.S. Leedu hetke kuumima ekspordiartikli võimaluste kohta näeb näiteks siin http://www.globalpost.com/webblog/russia-and-its-neighbors/upgrade-your-national-flag-lithuanian-flag Peaks Põhja-Koreale ja Valgevenele soovitama Eesti trikoloori, hullemaks ikka ei lähe.

Advertisements

Read Full Post »

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juhataja

Szabadság, szerelem!

E kettő kell nekem.

Szerelmemért föláldozom

Az életet,

Szabadságért föláldozom

Szerelmemet.“

Nii kirjutas armastatud Ungari luuletaja Sándor Petőfi 1847. aastal. Eesti keeles kõlavad need read Ellen Niidu tõlkes nõnda:

„Vabadus, armastus,

need on mu igatsus.

Elu ma ohverdan

sinu eest, armastus,

ohverdan armu ma

sinu eest, vabadus.“

Kui küsin endalt, mida tähendab Euroopa minu jaoks, siis just nimelt sedasama, millest kõneles Petőfi – vabadust. Euroopasse kuulumine on Eesti vabaduse garantii. Niisamuti nagu euroopalikud väärtused – demokraatia, sõnavabadus, avatud ja arutlev ühiskond – on igaühe isikliku vabaduse tagatis.

Ometi ei ole see alati olnud nii iseenesestmõistetav. Kui me hakkasime Avatud Eesti Fondis kümmekond aastat tagasi Euroopa teemadega tõsisemalt tegelema, sündis see otsus just seepärast, et Euroopa Liit tundus paljude Eesti inimeste jaoks asuvat justkui Marsil, kust saabus alatasa arusaamatuid ettekirjutusi ja nõudeid, milles meil, tavalistel inimestel, mingit aimu ega sõnaõigust ei olnud.

Seepärast võtsime oma südameasjaks tuua Euroopa rahvale lähemale ja meie inimesed jälle tagasi Euroopa juurde. Oleme püüdnud seda teha mitmel erineval moel, nii enne kui pärast Euroopa Liiduga liitumist. Kuid eriti hingelähedaseks on mulle saanud Euroopa kodanike foorumid, mida oleme eelnevatel aastatel korraldanud.

Need kohtumised on olnud erilised seetõttu, et nad on toonud Euroopa üle mõtteid vahetama kõige erinevamate elualade inimesed kõige erinevamatest Eesti nurkadest – kusjuures täiesti juhusliku valiku teel. Ametnik, maaler, arst, tudeng, pensionär, ehitaja, töötu, Lõuna-Eestist, Lääne-Eestist, Ida-Eestist, Põhja-Eestist, Kesk-Eestist, saartelt… On olnud tõeliselt innustav näha, millise pühendumusega need juhuslikult välja valitud inimesed on Euroopa tulevikku arutanud, ja kui palju häid ja tarku mõtteid neil on!

Meie kodanike foorumite kogemus on küll hiilgavalt tõestanud, et Euroopa elu kujundamises saab osaleda igaüks, kes seda tahab,antagu vaid võimalus! Vabaduse väljak keset Tallinna ongi ju Euroopa, niisamuti nagu Viljandi järv ja Käsmu laht on Euroopa, nagu Kõpu tuletorn, Narva linnus ja Munamägi on Euroopa. Ja meie kõik oleme eurooplased, kel on täielik vabadus ja õigus ja tegelikult ka kohustus nii meie oma ühiskonna kui Euroopa ehitamises osaleda. Näen, et Eesti inimesed on hakanud seda järjest enam tunnetama. Ja see teeb ainult rõõmu.

Aasta eurooplase tunnustus tähendab mulle palju, kuid mitte seepärast, et ma peaksin ennast teisteks suuremaks eurooplaseks. Hoopis vastupidi – aasta eurooplase tiitel on julgustav näide sellest, et heaks eurooplaseks olemiseks ei peagi midagi väga erilist tegema. Tuleb lihtsalt väga armastada vabadust.

*Eesti Euroopa Liikumine valis Mall Hellami tänavuseks aasta eurooplaseks. Auhind anti üle 8. mail Vabaduse väljakul Euroopa Päeva pidustustel.

Read Full Post »

Eelmise nädala esmaspäevast kuni neljapäevani istus Tallinna 21.Kooli kammersaalis 16 õpilast, kes arutlesid selle üle, millises Euroopas nad aastal 2020 elada tahavad. Või mis istus, aktiivselt uuriti materjale, tehti ise esitlusi, vaieldi ja väideldi, kuid eesmärk oli kõigil üks- koostada Energiapoliitika tegevuskava Euroopale aastaks 2020. Teatavasti mitmed loodusressursid vähenevad, aga energiat ju ikkagi tahaks. Siis tulebki mõelda, mida teistmoodi teha, et keskkonda võimalikult vähe saastades tagada võimalikult paljudele kättesaadav elekter. Huvilistel oli keskkonna teema isegi nii südames, et oldi nõus arutlema tundide ajal. Seega koolitundides läbivõetud materjalid jäid igaühele õhtuseks iseseisvaks tööks, aga tundus, et keegi selle üle väga palju ei kurvastanud, vaid pigem nauditi võimalust saada uusi kogemusi ja õppida uut tavapärastest koolitundidest pisut erineval viisil. Aga lugege ise ühe osaleja kommentaare:

…alates eilsest pole tundides käinud, kooli ajal istun kammersaalis ja teeme young ideas for europe projekti. ülihea projekt on, põhimõtteliselt kogu teema käib inglise keeles. ja siis neljapäevaks koostatakse 3 parteid, pressigrupp, ngo ja campaign advisors. mina olen pressis, homme hakkame oma artiklit kokku panema jne, ülikihvt. mulle hullult meeldib selline iseseisev töö ja asjade aretamine jne..“

Mari, pressigrupi liige

Projekt Värsed Ideed Euroopale toimub Avatud Eesti Fondi eestvõtmisel juba teist aastat järjest ning aprillikuus pakuvad uusi ideid välja Tallinna Juudi Kooli õpilased. Esimese nädala ettepanekute põhjal tundub küll, et energiapoliitika pärast 2020 muretsema ei pea!

Read Full Post »

ecc_MG_1402 FT 

Euroopa Kodanike Foorum Brüsselis 9.-10. mail 2009

Mis ühendab 47-aastast Kohila ehitajat Aivarit, 23-aastast tudengit Aaronit Maltalt ja 57-aastast kolme lapse ema Jeani Londonist?

Nemad ja veel 147 inimest kogunesid 9-11. maini Brüsselis, et arutleda Euroopa Liidu poliitikakujundajatega, millises Euroopas me elada tahame ning pakkuda oma lahendused praeguse majanduskriisi lahendamiseks. Sellist keelelist ja kultuurilist mitmekesisust ei olnud Brüsseli börsihoones ja välisministeeriumis vist kohatud juba mõnda aega ning kõigi võimalus oma mõtteid väljendada just selles Euroopa Liidu ametlikus keeles, mis parasjagu kõige südamelähedasem tundus, oli väga paeluv.

Märtsikuus igas liikmesriigis toimunud Kodanike Foorumil osales kokku 1605 juhuvalimi abil kutsutud inimest, kelle hulgast valiti ka need 150, kes möödunud nädalavahetusel 15 parimat ettepanekut viimistlesid, need Euroopa poliitikakujundajatele üle andsid ning oma valikuid ja otsuseid muuhulgas ka Barrosole ja Pötteringile põhjendasid. Enne ELi institutsioonide esindajatega suhtlemist olid kodanikud põhjalikult vaeva näinud, et oma parimad ideed võimalikult selgelt ja täpselt kirja saaks ning arutelud poliitika teemadel jätkusid veel õhtul veiniklaasi ääreski.

Millised ettepanekud täpselt esitati, saab lugeda siit

Read Full Post »

Kui märtsi teisel nädalavahetusel arutlesid Eesti inimesed Euroopa Kodanike Foorumil selle üle, millised Euroopas me elada tahaksime, siis eelmisel nädalavahetusel oli iirlastel võimalus oma ettepanekuid esitada. Kadri Ollino oli iirlastele abiks ning mõningaid tema tähelepanekuid saate lugeda alljärgnevalt.

Iirlased kodanike foorumil

21.märts, Dublini loss  

Enne foorumit kartsid Iiri-poolsed korraldajad väga, et osalejate üldine meelestatus on negatiivne. Lissaboni leppe EI eelmisel aastal, praegune suur töötus – oodati, et inimesed on kogu Euroopa Liidu suhtes väga kriitiliselt meelestatud, kuid juba hommikupoolik näitas, et hoolimata kodanike mõningasest kohmetusest, on üldine meeleolu valdavalt positiivne.

 

Selle õhustiku loomisel on väga oluline roll kohalikul (päeva)õhtujuhil Derek Davisel, kes on ääretult muhe mees. Kohalik telenägu, kes noore algaja ajakirjanikuna saadeti 1980 Iiri poolt kajastama Moskva Olümpiamänge ning üllatuslikult sattus talle purjeregati sektsioon. Ning milline imeline linn see Tallinn juba siis oli ja mis naljakad seiklused temaga juhtusid! Kõik iiri osalejad on saanud soojad soovitused Tallinna külastada, proovin selle kahe päeva jooksul seda mainet mitte rikkuda.

 

Iiri foorumi tänaõhtust lõppu ja ilmselt kogu rahva meeleolu homme mõjutab tänaõhtune Iiri-Walesi ragbi mäng. Ragbi – teile, kes te võibolla selle ülla spordialaga nii kodus veel ei ole – meenutab veidi ameerika jalgpalli, aga seda mängivad teatavasti tõelised mehed, sest siin ei ole neil seda kaitsvat skafandrit, mida memmekad ameeriklased jalgpalli mängides kannavad. Siiani on Iirimaa võitnud 5 võimalikust 4 mängu ja kui nad võidavad ka täna, siis on ajalugu taas sündinud, sest viimati võitis Iirimaa 5 mängu …..1948. aastal! Igatahes selleks, et inimesed seda näha saaksid, peavad ideed olema hääletatud poole kuueks, sest siis algab mäng ja kõik muu kaotab tähtsuse.

 

Kui ideedest rääkida, siis Eestiga sarnaselt tervishoid ja võimalused saada ravi kõigis EL riikides on üks teemadest, millest inimesed räägivad. Samuti oli Eestiski ühe teemana finantsregulatsiooni tugevdamine. Iirlased on ka keskkonna teemal kõvasti sõna võtnud.

 

Kogu üritus, mida oleks pidanud ilmselt juba alguses mainima, toimub Dublini Lossis, osa lossist on küll kaasajastatud ja värvitud eredates värvides, nii et meenutab veidi Lego klotse, kuid peamiselt näeb välja ikka selline vana kooli Okasroosikese Kindlus. Üldiselt toimuvad siin ametlikud üritused, presidentide ametisse nimetamised (ja matused), täna õhtul siis peasaalis ajalooline sportmängu ülekanne.  

 

Praegu on ekspertide võimalus osalejate ettepanekutele kommentaare anda ning taaskord, nagu Eestis, kõige vanem osavõtja, William, 77, kasutab võimalust värskendavaks uinakuks.

 

22.märts, Dublin jätkuvalt

JA IIRIMAA VÕITIS!!!!

 

Youtuubis on võimalik jälgida ka väikest ülevaadet eilsest foorumist, heli on veidi paigast, aga aimu ikka annab. Huvilistel palun vajutada siia.

 

Iirlased, nagu eestlasedki, on ikka laulurahvas. Peale eileõhtust mängu toimus igal pool kohalik laulupidu, isegi hotelli lobibaaris lükati mingil hetkel lauad kokku ja kõlama hakkasid lisaks rahvalauludele ka ABBA ja biitlite surematud hitid.

 

Praegu hakkab lõppema debatt Iiri Europarlamendi saadikutega, need 2 päeva on olnud üsna pingelised, kuid väsimusemärke eriti ei tuvasta. Küsisin osalejatelt enne viimase arutelu algust, et kuidas tunne on ning võimalust avaldada oma arvamust teemadel, mida tihti peetakse keeruliseks või vaid poliitikute pärusmaaks, hinnati kõrgelt. „Nii kasulik oleks olnud, kui samasugune üritus oleks toimunud ka enne Lissaboni leppe referendumit, tunnen nüüd end palju rohkem osana Euroopast ning loodetavasti hakkavad ka kohalikud omavalitsused rohkem sarnaseid mõttevahetusi korraldama“, ütles 54-aastane Carmel Dublinist.

 

Lootust, et sarnaseid arutelusid tuleks teha rohkem ja ka kohalike teemade kohta, avaldati 2 nädalat tagasi mitmel korral ka Eestis. Nii et Minu Eesti mõttetalgud tulevad täpselt õigel ajal!

 

Sarnaselt osalejatele ootan põnevusega järgmist kohtumist Brüsselis, kui liikmesriikides toimunud foorumite ettepanekud Euroopa institutsioonidele üle antakse ning poliitikutel on võimalus kodanike ettepanekutele kommentaare anda.

Read Full Post »