Vabaühenduste Fond – puust ja punaseks!

Oktoobri teises pooles kohtusime ühtekokku kuuel seminaril 185 inimesega, et rääkida lähemalt Vabaühenduste Fondist. Projektide esitamise tähtajani pole nüüd enam palju jäänud – suuremahulised projektid peavad esitatud saama 25. novembriks, väikeste projektide esitamise tähtajani 10. detsembrini on mõni nädal veel aega. Programmi koordinaator Maris Jõgeva räägib siinkohal veel mõned teemad üle. Et kõik oleks selgemast selgem!

Mida me täpselt toetame?

Kuulsin hiljuti ühelt tuttavalt enda imestuseks, et Vabaühenduste Fond (VÜF) toetavat sel perioodil nii laia ringi tegevusi, et kõik paistab projekti sobivat. Vaidlen suurema auditooriumi ees kõvahäälselt vastu – VÜF toetab märksa kitsamat eesmärkideringi, on oma konkurssidega fokusseeritum ja keskendub vabakonna kahele rollile, väärtuste edendamisele ja huvikaitsele, ning sektori tegutsemisvõimekuse tõstmisele.

Eks rahastajal olegi programmide kujundamisel kaks võimalust. Üks võimalus on see, et rahastaja mõtleb ise välja, mis võiks olla parim lahendus probleemile ja rahastab neid projekte, mis soovitud lahendustele keskenduvad. Teiseks võimaluseks on, et rahastaja keskendub oodatavatele tulemustele ning jätab lahendused soovitud tulemusteni jõudmiseks konkursil osalejate välja pakkuda. Esimesel juhul on konkursid ootuspärasemad, tulemused konkreetsemad ning taotlejate hulk väiksem. Teisel juhul on lahendused loovamad ja konkursid avatumad, tulemused vähem etteaimatavad. Kuigi Vabaühenduste Fondi puhul on valitud teine tee, kus raamid pole liiga ranged ning kolmandalt sektorilt oodatakse rohkem nuputamist ja vajadustele reageerimist, on iga fookusteema all sõnastatud ka loetelu sellest, milliseid projekte oodatakse.

Konkreetsete tegevuste osas tõepoolest väga palju piiranguid pole ning projektid võivad kasutatavate meetodite poolest vägagi erineda. Vahel on veebilehe arendamine projekti eesmärgini jõudmiseks vajalik, teinekord mitte. Vahel on põhjendatud koolitused, teisel juhul pole kindel, et need eesmärgini jõudmisel kaasa aitaksid.

Kõigepealt tasub mõelda sellele, mis on teie projekti eesmärk, ning seejärel arutada, milliseid tegevusi peaks eesmärgini jõudmiseks kavandama. Püüdke kindlasti eristada eesmärgid ja vahendid eesmärgini jõudmiseks. Näiteks kodulehe loomine või arendamine ei ole kunagi eesmärk omaette, samamoodi pole eesmärk uue töötaja palkamine. Mõlemad on tegevused, mida programmist saab toetada juhul, kui see võiks olla vajalik näiteks inimõigusalase hariduse edendamiseks, ühingu finantssuutlikkuse parandamiseks vms.

Kuidas orienteeruda fookusteemades, prioriteetides; mis need väärtused veel on?

Suured tänud Kadrile, kes pakkus välja, et VÜFi toetatavad teemad ja prioriteedid võiks visandada joonisena. Proovisin seda siinkohal teha. Kokkuvõtlikult aga olgu korratud, et Vabaühenduste Fondil on kolm fookusteemat – projekte oodatakse ainult nendel teemadel. Eelis on projektidel, mis rohkemal või vähemal määral puudutavad prioriteediks kuulutatud. Küll aga peavad kõik VÜFi projektid olema kantud hea valitsemise, jätkusuutliku arengu ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

Sisu vs vorm

Igal seminaril jõudsime ühel hetkel igivana teema juurde – kumb on tähtsam, kas sisu või vorm. Muidugi on sisu tähtsam, ent kui sisu ei esitleta loogilises ja sobivas vormis, võib olulisim iva taotlusi läbivaatavate ekspertide eest varju jääda. Seepärast on tähtsad nii projekti loogika (seosed eesmärgi, tulemuste, tegevuste vahel) kui ka selge sõnastus.

See, kas esitada väike-, suur- või võrgustikuprojekt, on mõneti sisu, mõneti vormi küsimus. Kui projekti eesmärk on tõsta ühingu(te) tegutsemisvõimet, on tegemist väikeprojektiga. Demokraatlike väärtuste edendamiseks ja eestkostetegevusteks toetuse saamiseks tuleb mõelda suuremalt. Võrgustikuprojekt ei peaks aga siinjuures olema kindlasti eesmärk omaette, vaid selleks võiks taotlus kujuneda siis, kui suurprojekt aina kasvab ning tekib tunne, et sellise suurepärase lahenduse ja meeskonnaga võiksime haaret ja ulatust kasvatades saavutada Eesti ühiskonnas veelgi enam. Tegelikult on alustuseks vormi valides ja siis seda sisuga täita püüdes väga lihtne õnnetul kombel ämbrisse astuda.

Rõhutasime seminaril ka võimalusi, mida annab partnerlus – projektimeeskonda saab rohkem teadmisi, oskusi ja värskeid ideid, suurem on tõenäosus teha midagi mõjusat. Sain ühelt osalejalt vastuseks, et eestlased teevad heal meelel koostööd ning ei ole see asi nii hull midagi. Selle üle on ainult hea meel, sest siis oleme tõenäoliselt tabanud naelapea pihta.

Aga läheks veelgi kaugemale. Kui küsitakse, mitu projekti võib üks taotleja esitada, siis soovitame keskenduda olulisimale – ühe hea ja läbimõeldud projektiidee tegevuskavaks lahti kirjutamine ja taotluseks vormistamine pole lihtne ülesanne. Teiseks ootame projektidelt pühendumist ja ambitsioonikust. Kuid kui palju on ühes keskmises vabaühenduses inimesi, vahendeid ja muud vajalikku, et mitu mõjusat suuremahulist projekti korraga ellu viia? Kas poleks mõistlik vabakonnas omavahel jõud nii palju kui võimalik ühendada?

Partnerid on projektis just need organisatsioonid, kes projekti ühiselt ellu viivad. Lihtsalt üks peab olema n-ö juhtpartner, kes koordineerib koostööd ja kannab veidi suuremat vastutust. Partner ei ole teenust osutav ettevõte või organisatsioon. Projekti kaasfinantseerija ei ole koheselt partner, kuigi ka partner võib projekti vahendeid panustada. Partner on täieõiguslik meeskonna liige: ta osaleb projekti planeerimisel, tegevustes, elluviimisel. Kulud, mis partnerorganisatsioonil projekti ellu viies tekivad, arvestatakse projekti eelarvesse.

Lisaks Eestile võib partnereid otsides vaadata järgmiste riikide poole: Norra, Island, Liechtenstein, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Sloveenia, Slovakkia, Tšehhi, Bulgaaria, Rumeenia, Hispaania, Kreeka, Portugal, Malta, Küpros ja ka Venemaa. Viimane ei kuulu küll Euroopa Majanduspiirkonda, kuid sel on Eestiga maismaapiir.

Mõtlemisainet ja ideid seminaridelt

Lisaks headele ideedele kodulehtede ülesehitusest ja sotsiaalsest ettevõtlusest kuni tõdemuseni, et projektide kirjutamine eeldab piisavat ambitsiooni mõtiskleti ka selle üle, kas alati tuleb iga idee poliitiliseks muuta ja kas ühiskondlike protsesside muutmisega ei unustata ära inimest. Leidsime, et oluline on osata hoida tasakaalu nii inimestega kui ühiskondlike protsessidega tegelemise vahel. Erinevatel fondidel ja programmidel on erinevad eesmärgid ning loodetavasti ei unune inimene ka projektitaotlustes.

Üks seminaril osalenu mõtiskles tagasisidelehel, kas fondid ja keskused on oma tegevuse ja programmide mõju hindamisega tegelenud. Vabaühenduste Fond tegeleb sellega küll, sest riskide analüüsimine ja mõjude hindamine väga oluline osa programmi ülesehitusest. Pean küsimust äärmiselt oluliseks, sest see viitab sellele, kui oluline on hiljem mõjusid kommunikeerida ja avalikkusele teada anda.

Kas teate millised veebilehed on nägemispuudega inimestele kättesaadavad? Või miks meil ei ole portaale, kus organisatsioonid saaksid mõttekaaslasi otsida ja leida? Kuidas üldse leida üles organisatsioonid, kes samas valdkonnas tegutsevad? Mida räägib meie organisatsiooni kohta meie veebileht ja kas me üldse teame, mis on meie ühiskondlik mõju, millest võiksime valju häälega teada anda? Miks ei ole meil venekeelseid juhendmaterjale näiteks sellest, kuidas koguda annetusi või parandada organisatsiooni juhtimist. Narvas tegutsevad ühendused ootavad näiteks väga, et piirilinnas toimuks rohkem kodanikuühiskonna teemalisi arutelusid ja koolitusi. Mulle tundub, et siin on juba väga palju mõtteid projektiideedeks.

Tulevikus soovitakse samalaadsetel üritustel rohkem kuulda sotsiaalsest ettevõtlusest, teiseks vajatakse abi kommunikatsiooni osas. Lisaks veel soovitakse rohkem teada järgmistest teemadest:

• kodanikuhariduse edendamine noorte seas
• ülevaade kolmanda sektori arengutest; statistika, hinnangud, võrdlus teiste riikidega
• toetusvõimalused ja projektikonkursid, mõne projekti osa kohta käivad koolitused
• MTÜde loomine ja juhtimine; finantsid, eelarvestamine ja tegevustega seostamine
• edulood ja näited sellest, kuidas varem toetusi saanud on projektiga hakkama saanud
• keeruliste ja komplekssete sotsiaalsete probleemide lahendamine
• suhtlemine erasektoriga toetuse saamiseks, lobby-töö
• rahvusvaheliste kohustuste elluviimine riigisiseselt

Suured tänud kõigile toredatele inimestele ja vabaühendustele, kes aitasid Vabaühenduste Fondi seminare korraldada ning kes osalemisega arutelu elavamaks ja huvitavamaks muutsid.