Möödunud nädala lõpus toimus Laitses EMSLi järjekordne kevadkool, kus seekord oli teemaks kaasav eelarvemenetlus. Teema lihtsustamiseks visandab ühe kaasava eelarve stsenaariumi selle üks parimaid asjatundjaid Eestis, Ivar Tallo e-Riigi Akadeemiast:
Kaasava eelarve vorme on erinevates riikides mitmeid ning ka Eesti peab selles mõttes leidma oma tee. See „oma“ tee ei tähenda üht ja ainuvõimalikku kaasava eelarve vormi, kuigi selline võib aja jooksul välja kujuneda. Me peaksime hoopiski kasutama ära oma valdade mitmekesisuse ning laskma volikogudel endil otsustada, missuguses vormis kaasamine on nende vallale kõige tulutoovam.
Seega on järgnev pigem üldine stsenaariumi kirjeldus koos võimalike piirangutega ja täpsem otsustamine tuleb ette võtta volikogu tasandil siis, kui kaasava eelarve protsess sisse viiakse.
ÜLDINE VORM: laias laastus on kaasava eelarve puhul märgata nelja suundumist:
1. Brasiiliast sai alguse mõte, et kaasamiseks anname kohalikele elanikele osa eelarvest otsesele otsustusprotsessile, tihti oli selleks 10% investeeringute eelarvest.
2. Suurbritannias võetakse kaasamisprotsessi samuti osa eelarvest, aga lepitakse enne kokku milline – näiteks noorsooeelarve või kultuurieelarve vms – ja siis arutatakse asjaosalistega eelarvejaotus läbi.
3. Saksamaal antakse inimesele väga lihtsat arusaamist võimaldavas vormis ülevaade kogu eelarvest ja palutakse teha valikuid. Need ei ole hiljem volikogule kohustuslikud, vaid lihtsalt soovituslikku laadi.
4. USA-s on viimasel paaril aastal loodud väga moodsad eelarve kärpimise abivahendid. Põhimõtteliselt on need sellised veebipõhised mänguasjad, mida täites saab igaüks ise valida, missugusele alale vähem raha anda ja nende valikute põhjal endale mõttekaaslasi leida.
EESTILE SOBILIK VORM:
Kuna eestlane on väga konkreetne, siis on pigem mõttekas selgelt piiritletud ja konkreetse rahalise väljendusega protsess, mis annab vallale võimaluse väikeprojektideks või siis arutab strateegilisi valikuid arengukava täiendustena.
RAHA: 10.000-150.000 eurot
See on küll volikogu otsustada, kuid mõistlik on eraldada vastavalt võimalustele ja huvidele 10.000 euro ja 150.000 euro piiresse jääv summa. Kahjuks ei tundu olevat head protsentuaalset summat ja kasutada pole mõtet ka vähem kui 10.000 eurost summat, sest see jääb liiga väikeseks. Rohkem kui 150.000 eurot on jällegi selline summa, mille kasutamise üle tahab volikogu kindlasti otsustada ise, et oma põhifunktsioone täita.
AEG: Kolm kuud
Vaatamata sellele, et mõned kaasava eelarve entusiastid räägivad 1-aastasest tsüklist, kus inimene terve aasta jooksul peaks vallaasju arutama, ei tundu selline lähenemine ei loogiline ega praktiline. Meil on nii palju igapäevaasju ajada, et lobisemiseks on aega ehk vaid pensionäridel. Igapäevatöö oleme me kodanikena delegeerinud ametnikele ja poliitikutele, kuid kui me tahame rohkem kui korra 4 aasta jooksul otsustamisest osa võtta, peab meil see võimalus olema.
Protsessi eeldatavad osad ja nende kestvus:
-1. Volikogu otsuse ettevalmistus: aeg – 1 kuu
Otsuse eelnõu ettevalmistamine. Protsessi kirjeldus.
Eestvedaja leidmine. Konsultatsioonid volikogus ja vallavalitsuses. Vallavalitsuse poolse vastutava töötaja leidmine. Volikogu otsus kaasava eelarve rakendamise kohta. Näidisotsuse projekt.
1. Protsessi tutvustus ja ideede kogumise etapp – 2 nädalat
Tegevused:
1.1 Volikogu otsus kuulutatakse välja ja viiakse inimesteni kas vallal kodulehel, valla lehes, alguses võiks teha ka otsepostitust. Üles seatakse ettepanekute kogumise kastid, koduleheküljed.
1.2 Nõuded ettepanekutele: Ettepanekul peab olema „omanik“ ehk keegi, kes seda esindab ja kellel on õigus seda ideed vajadusel muuta. Ettepanekul peab olema eeldatav hind, koherentne sisu ning teostamise viis.
1.3 Näitlik ettepanek: „Me oleme juba mitu aastat rääkinud sellest, et oleks vaja Maarja talu taha luhale panna üles kiik ja teha kiige ümbrus selliseks, et me saaksime seal korraldada oma suviseid vabaõhuüritusi. Las vallavalitsus tellib selle töö. Hind 10.000. Leida Ots. Telefon/email“
2. Ideede kohendamine ja konsolideerimine – 1 nädal
Selles etapis on mõnel vallavalitsuse töötajal või MTÜ-l abistav funktsioon lihtsalt ettepaneku selgust silmas pidades ja vajadusel saab näiteks väga sarnaste ideede puhul aidata neid konsolideerida.
3. Esimene hääletus: terade eraldamine sõkaldest – 1 nädal
Edasipääsemiseks võib volikogu protsessi kinnitades otsustada, kas tõmmata piir mingi numbri juurde, st 5 või 7 või 10 ideed või siis näiteks 3x taotletavale summale. Kui see tähendab eelarvemenetluses näiteks 10.000 eurot, siis tuleks piir tõmmata ideede vahele, kui küsitud raha hulga summa ületab 30.000 eurot.
4. Teise vooru ettevalmistus: – 1 nädal
4.1 Edukate valikute viimine valla elanikeni
4.2 Nende ettepanekute analüüs ja toetus
5. Teise vooru läbirääkimised – 3 nädalat
6. Lõpphääletus: 1 nädal
Lõpphääletus järjestab sõelale jäänud ettepanekud toetuse järgi.
7. Volikogu otsus rahastamise formaliseerimiseks
Sellega peaks üks tsükkel läbi saama, tuleb teha kokkuvõtteid ja valmistuda järgmiseks aastaks. Tõenäoliselt saab protsessist sisendeid kauemaks kui ainult esmaste otsuste tegemiseks, sest vaidlused annavad võimaluse erinevaid aspekte valla elust läbi mõelda.
Tõenäoliselt on esimesel ja võib-olla ka teisel aastal tegu pigem uue võimalusega harjumisega ning vallavolikogus on mõistlik uut otsust teha eelmise aasta kogemuse analüüsi järel. Pikemaajaliselt aga väidavad mitmed uuringud, et kaasava protsessi tulemusena tõuseb valla elanike vastutusvõime ja paraneb KOV majandamine. Just nimelt neil põhjustel on ka suured rahvusvahelised organisatsioonid hakanud kaasava eelarveprotsessi vastu huvi tundma.
Avatud Eesti Fondi kajastused 
Väga huvitav postitus! Tänan ja jälgin huviga edasisi arenguid…
Miu arvates võiks alustada. Jätkates võiks näiteks viis valda seda piloteerida. Iga vald valiks oma (või siis brasiilia, suurbritannia, saksamaa, ameerika või oma mudeli). Emalt tuleks projekt välja pakkuda, piloot volikogu(de) liikmetele koolitusi ja valla elanikele tutvustusi teha. Edasi on vaja ka tõhus infosüsteem luua ning kodanikke koolitada. Kui süsteem tööle hakkab siis saab seda ka teistele omavalitsustele tutvustada ja neile süsteemiga liitumise võimalust pakkuda. E-riigi juures on hea et üht asja saab kergesti laiendada ja korduvalt väikeste kuludega kasutada. Süsteemi loomist võiks rahastada FOND
Kaasav eelarvestamine toimub ka Eestis, kuid me ei ole seda kuidagi eriliselt esile tõstnud. Puudub ka ülevaade, kui ulatuslikult.
1. KOV-id koostavad üsna üksikasjalikud arengukavade tegevuskavad järgmiseks eelarveaastaks ja järgnevaks kolmeks aastaks (finantsprognoos, järgmisel aastal juba finantsstrateegia) ning samaks perioodiks investeeringute kavad. Nii tegevuskava kui ka investeeringute kava vaadatakse igal aastal üle ja vajadusel tehakse korrektiive. Arengukava koos finantsprognoosiga on avalik dokument. Igal aastal toimub selle avalik väljapanek kolm nädalat, mille jooksul oodatakse ettepanekuid. Ettepanekuid tehakse, kuid mitte väga palju. Kuid tegelikult toimub ennekõike just tehtavate investeeringute üle arutelu pidevalt. Näiteks külavanemate igakuulistel koosolekutel (osaleb volikogu esimees, tihti ka vallavanem), aga ka külade koosolekutel, kus samuti osalevad volikogu ja vallavalitsuse esindajad. Neil koosolekutel tehakse ettepanekuid ka uute investeeringute lisamiseks või nende tegemise ajakava muutmiseks. Neid ettepanekuid analüüsitakse ja vajadusel korrigeeritakse järgmisel aastal koostatavat finantsprognoosi. Finantsprognoos on KOV aastaeelarve koostamise aluseks – kui tegevust või investeeringut ei ole kavandatud finantsprognoosis (arengukavas), siis ei ole võimalik seda ette näha ka aastaeelarves. Nii ongi otstarbekas võtta kaasavas planeerimises pikem samm.
2. Konkreetne ja ehk veelgi kaasavam eelarvestamine toimub, kui elanikele olulisteks tegemisteks kavandatakse nii finantsprognoosis kui ka aastaeelarves teatud vahendid ja nende kasutamise kokkulepitud tingimustel otsustavad elanikud ise (näiteks külaplatside ja –kiikede jmt taolise rajamise, aga ka külaürituste korraldamise.)
Minu vallas on stabiilselt olemas eelarverida külaliikumise toetamiseks (Community Grants) summas ligi 29 000 eurot aastas. Selle kasutamise ettepanekud teevad külad ja otsustab külavanemate kogu. Vallavalitsus vaid kontrollib hiljem, kas vahendeid kasutati sihipäraselt.
3. Täiendavalt on vallas olemas ka külade ja alevike arendamine ja infrastruktuuri uuendamise meede, milleks nii finantsprognoosis kui ka aastaeelarves kavandatakse 32 000 eurot. Seda viiakse ellu kehtestatud korra alusel eesmärgiga innustada valla kodanikuühendusi tegema nende jaoks olulisi investeeringuid ja taotlema selleks vahendeid vallavälistest allikatest. (vt http://www.rae.ee/files/maarus%20nr%2050%20investoetus%20mtu.pdf)
4. Kaasava planeerimise tulemusel otsutatakse ka mitmesugused muud elanikele ja ühendustele suunatud teotused.
Kaasamine ei tohiks mingil juhul piirduda sellega, et tehakse vaid ettepanekuid, milleks KOV eelarvevahendeid peaks kasutama, vaid see peab olema tähendama ka kaasavat elluviimist, kus elanikud panustavad moel või teisel ka eelarvest toetatud tegevuse või investeeringu teostamisse.
Head,
Agu Laius