Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Posts Tagged ‘LGBT’

Viimaste nädalate uudistes on seksuaalvähemustest tavapärasest veidi rohkem juttu olnud. Eile jooksis meediast läbi uudis, et Portugal on seadustanud samasooliste abielud, täna tuli teade homopaari vangistamisest Malawis, nädal tagasi pidas Liisa Pakosta Postimees Online’is noorte väitlejatega maha pika debati homoabielu teemal. Mitmeid nädalaid aga hoidsid geikogukonda ja homovastaseid ärevil uudised Vilniusest – kas Baltic Pride paraad keelatakse ära? Kas paraad ikka toimub? Kas läheb löömaks?

Need, kes juba sügelevaid rusikaid soojendasid, pidid siiski pettuma. Marss võrdsete õiguste eest sai teoks ja ehkki paraadivastased väljendasid oma meelsust nii pudeleid kui tossupomme loopides, möödus üritus siiski suuremate vahejuhtumiteta. Võib arvata, et Leedu seksuaalvähemustele, keda riigi seadused otseselt diskrimineerivad, andis niisuguse ürituse toimumine üksjagu tuge ja lohutust.

„Marsi korraldamiseks loa saamine oli suur võit,“ ütles Vilniuses käinud Eesti geinoorte aktivist Helen Talalaev täna Avatud Eesti Fondile Kuku raadios. „Teatud arengustaadiumis riikidele on sellise marsi toimumine väga oluline.“

Helen selgitas, et marss võrdsete õiguste eest aitab eelkõige muuta geikogukonnal ennast ühiskonnas nähtavaks ja tunda, et nad ei ole üksi – et on inimesi, kes on nagu nemad ning on ka heteroseksuaalseid inimesi, isegi peresid ja organisatsioone, kes neid toetavad. Heleni sõnul andis Vilniuse halduskohtu keelu tühistamine selge sõnumi: ühiskond eesotsas kohtusüsteemiga on võrdsete õiguste poolt.

Sellegipoolest tõdeb Helen, et tagasi Eestis on tore olla. Ei ole vähemuste elu lillepidu siingi, aga olemine on rahulikum ja turvalisem ning viimase kümnendi jooksul toimunud arengud annavad lootust. „Suhtumine ja geiteemade kajastamine ajakirjanduses on tasapisi muutunud – on rõõm lugeda, et suur hulk artikleid on neutraalses või lausa positiivses võtmes,“ ütleb Helen. Seda vaatamata tõigale, et leidub ka ohtralt artikleid, mis nimetavad võrdsete õiguste marssi „homotralliks“ ja kasutavad loo illustreerimiseks vaenuõhutavaid pilte. Aga Leeduga võrreldes tuleb vist rahul olla, et neil teemadel üldse kirjutada lubatakse.

No hea küll, kodus tehke, mis tahate, aga miks on vaja seda tänaval kuulutada? Ja milleks teile veel abielu?”

Neile (statistika järgi valdavale osale elanikkonnast), keda see küsimus painab, on Helenil vastus olemas.

„Paljud heteroseksuaalsed inimesed ütlevad, et nemad ei ju ei lähe iialgi tänavale marssima ega midagi nõudma,“ ütleb Helen, „kuid tõenäoliselt nad ei mõtle, et neil ei olegi vaja seda teha, sest and saavad rahuliku südamega käia tänaval partneriga käest kinni, nad saavad minna haiglasse oma partnerit vaatama, nad saavad pärida nende ühise kodu, kui partneriga midagi juhtub, sest seadus võimaldab neile kõik need õigused. Geide puhul see ju nii ei ole“.

Raske on vastu vaielda.

 

Kuula täispikkuses intervjuud Heleniga Avatud Eesti Fondi kodulehelt.

Advertisements

Read Full Post »