Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Posts Tagged ‘Ida-ida’

Üllatav Moldova

TTÜ karjääriteenistuse spetsialist Heiki Beres käis novembri alguses Ida-ida piiriülese koostöö programmi raames Moldovas. Noorteühenduste, ülikoolide ja ettevõtlusinkubaatorite koostööprojekt, milles osalevad Moldova, Eesti, Rumeenia, Läti ja Poola, püüab leida ühiseid lahendusi noorte tööturule sisenemiseks, töökogemuste omandamiseks ning praktikavõimaluste laiendamiseks. Allpool Heiki muljed nähtust ja kuuldust.

***

Moldova üllatas. Üllatas ja laiendas arusaamist. Maa, mis oma sõbralike inimeste ja suhteliselt sooja kliimaga võiks olla kiirelt arenev ja edukas, pole seda seni olnud.

Inimestest ja rahvast. Palju inimesi töötab välismaal, sest kodumaal pole tööd, teenitud raha kulutatakse osaliselt välismaal ja osaliselt Moldovas. Aastate jooksul on see raha läinud enamasti kinnisvara arendusse, mitte näiteks ettevõtlusse. Sellest tulenevalt on kinnisvarahinnad kõrged ja noored ei saa endale oma kodu hankida. Siinkohal aitaks laenud, kuid pangad on selle koha pealt kitsid – noortel pole tagatist. Noorsoo- ja spordiminister, kellega projekti raames kohtusime, ütles, et selle koha pealt nad püüavad omalt poolt olukorda parandada.

Pannes kokku paljud välismaal töötavad inimesed ja Moldova väikese keskmise palga koos hinnatasemega, mis on võrreldav Eestiga, peaks see viitama väga kehvale sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja vaesusele. Seda me kohapeal õnneks siiski ei kohanud, tõele au andes olime me muidugi rohkem turisti rollis ja pikemalt omapäi ringi kolada ei saanud. Projektis osalenud kohalikud selgitasid seda vastuolu sellega, et inimestel on tihti mitu töökohta, mis ei pruugi olla ametlikud…

Omaette murena toodi välja see, et võim vahetub tihti, ei suudeta hoida ühte kurssi ja sellega seoses kulub palju ressursse pidevalt millegi uue alustamisele, samas enamasti ei jõuta alustatuga lõpule. Paljud kõrgetel positsioonidel olijad on korrumpeerunud ja kasutavad riigi raha isikliku kasu eesmärgil. Ehe näide oli taksojuht, kes meid tagasiteel lennujaama sõidutas. Tal pidavat olema 3-korruseline villa ja oma viinamarjaistandus . Autoks oli Dacia ja jutu seas mainis ta, et olevat veidi aega valitsuses töötanud.

Majanduse kehva olukorra üks põhjuseid on geograafiline asukoht. Puudub pääs merele, samuti ei ole arvestatavaid maavarasid. Moldova sõltub peaaegu kogu oma energiatarbes impordist. Energiat imporditakse kas Venemaalt tuleva gaasi või Transnistria elektri näol. Viimane on tegelikult samuti suuresti venemaa kontrolli all. Samas toetavad kliima ja pinnas põllumajandust, mis on ka põhiliseks majandusharuks Moldovas (põllumajanduses töötab 40% tööealisest elanikkonnast). Peamised ekspordiartiklid on toidukaubad, vein ja tekstiil.

Alustades seda kokkuvõtet, kasutasin sõna rahvas, mitte rahvus. Ühe projektis osalenud noorega rääkides tõi ta välja ühe minu arvates väga olulise punkti. On olemas Moldova kodakondsus, kuid ajalooliselt ei ole olemas moldova rahvust – oli see ju varasemalt lihtsalt osa Rumeeniast. Pole päris oma keelt ja kultuuri, mis ka rasketel aegadel ühiskonda koos hoiaks ja ühise eesmärgi nimel pingutamist lihtsamaks teeks. Selles valguses on seda projekti korraldanud noorte algatus eriti kiiduväärt.

Projekt viis meid kokku noorsoo- ja spordiministri ja mitmete valitusväliste organisatsioonide esindajatega. Lisaks eelpoolmainitule toodi sellekohtumisel välja noorte puudulikud oskused tööjõuturul käitumiseks, alustades CV ja motivatsioonikirja koostamisest kuni intervjuul käitumiseni. Inkubaatorite esindajatega kohtudes kumas läbi kasvav ettevõtlusalase hariduse vajadus.

Hiljuti võeti vastu seadus, mis pidi täpsustama ja reguleerima mittetulundustegevust ja lubama seda töökogemusena arvestada. Seaduse sisu ja eesmärk jäi siiski häguseks, kuna tööandjad arvestavad CV-sse kirja pandud varasemaid tegevusi niigi, ilma seaduseta. Loodetavasti on sellel seadusel ka mõni reaalne praktiline kasu, kui mitte miski muu, siis kindlasti ühiskondlik mittetulundusliku tegevuse propageerimine. Tudengiorganisatsioonidest oli rõõm kohata nii AIESECi kui BESTi esindajaid, lisaks organisatsioon, kes simuleerib valitsuse tegevust regulaarselt ja omab reaalse valitsusega tihedat läbikäimist.

Praegune olukord on kaugel heast, kuid minu arvates on suund hetkel positiivne. Infotehnoloogialane areng toetab loodetavasti sõltumatut pressi ja infovahetust ning koos uue põlvkonna noortega loob võimalused rohkem läbipaistva ja inimeste arvamusest hooliva ühiskonna arenguks. Leian, et kasvavat kodanikualgatust peaks igakülgselt toetama ja soodustama. Meil siin Eestis on väga palju asju väga hästi ja me peaks oma kogemust kindlasti jagama.

Advertisements

Read Full Post »

Maarja Toots, Avatud Eesti Fond

Eile tõusis Tallinna lennuväljalt õhku grupp Gruusia spetsialiste, kes otse või veidi kaudsemalt mõjutavad puuetega laste elu Gruusias. Eile lõppenud nädalane õppereis oli osa koostööalgatusest „Kõik lapsed naeratavad samas keeles“ , millega soovitakse parandada Gruusia puuetega lastele võimalusi saada nende erivajadusi arvestavat hoolitsust, haridust ja muud, mis kuulub iga inimese täisväärtusliku elu juurde. Ja Eestil paistab olevat selles vallas üht-teist teistelegi näidata.

Algatuse eestvedajad, Tallinna I Internaatkooli õppealajuhataja Linnu Mae ja Päevakeskus Käo täiskasvanute keskuse juhataja Jane Põdra, vestlesid projektist eelmisel nädalal Avatud Eesti Fondiga Kuku raadios.

Kuidas puuetega lapsed Gruusias elavad, keda Eestis külastati ja mida osapooled koostööst on õppinud, saate kuulda järgmisest saatelõigust:

Linnu Mae ja Jane Põdra intervjuu Kuku raadios 09.septembril 2009 (mp3, kestus ligikaudu 10 minutit).

Head kuulamist!

 

*Projekt saab teoks Avatud Eesti Fondi Ida-ida piiriülese koostöö programmi toel

Read Full Post »