Feeds:
Postitused
Kommentaarid

Posts Tagged ‘Avatud Eesti Raamat’

Viru Keskuse Rahva Raamatu 4. korrus oli eile avatud ühiskonna päralt. Retrohõngulise sinisemustrilise tapeedi taustal võtsid kohad sisse Avatud Eesti Raamatu sarja eestvedaja Märt Väljataga, Tallinna Ülikooli professorid Rein Ruutsoo ja Siobhan Kattago ning TTÜ dotsent Leo Näpinen. Selleks, et pidada maha midagi, mis raamatu „Avatud ühiskond ja selle vaenlased“ autorile Karl Popperile vististi täitsa meele järele oleks olnud – kriitilisele mõistusele tuginev arutelu. Seekord käis debatt, tõsi küll, Popperi enese seisukohtade üle.

Jutulõnga veerema pannud Leo Näpinenile näis enim huvi pakkuvat Popperi abstraktse ühiskonna nimeline mõtteeksperiment. See on kujuteldav ühiskond, mille liikmed üksteist ei tunne, füüsiliselt peaaegu ei suhtle ja puutuvad kokku vaid kriitilise mõistuse tasandil. Niisuguses peaaegu läbinisti mõistuslikus ühiskonnas, kus emotsioonid ja irratsionaalsed tundmused otsustamist ei sega, saab täistuuridel toimida argumenteeritud avalik arutelu, mida Popper peabki avatud ühiskonna tuumaks.

Loomulikult ei usu Popper abstraktse ühiskonna võimalikkusesse, küll aga rõhutab ta, et mõned selle elemendid aitavad ka tegelikkuses ühiskondadel avatuks muutuda. Neist esimene ja olulisim samm on mõistmine, et ühiskondlik kord ja institutsioonid ei ole mitte saatusest, jumalast või „aegade algusest“ määratud, vaid inimeste enda loodud – seega saab neid vajadusel muuta!

Hüüumärk eelmise lause lõpus ei ole muide sugugi juhuslik. Ajaloo ettemääratusse uskujaid tümitab ja oma seisukohti kaitseb Popper raamatus, võiks öelda, lausa tuliselt. Märt Väljataga sõnul ongi teose üks suurimaid väärtusi see, et ta on “kirega kirjutatud”. Arvestades Popperi isiklikku tausta ja maailma ajalugu (raamat on kirjutatud II maailmasõja ajal), olekski muidugi veider, kui Popper oleks suutnud sellesse külma ükskõiksusega suhtuda.

Mõneti on aga isegi huvitavam jälgida raamatu ajalugu ja käekäiku pärast selle ilmumist. Popperi teose mõjudest läbi aastakümnete kõneles eile Rein Ruutsoo, kes meenutas, kuidas raamat on erinevatel aegadel olnud küll fašismivastaste, küll kommunismivastaste tugi ja tööriist. Kuid omal moel kohtab suletud ühiskonda iga põlvkond, ka meie oma, märkis Ruutsoo, mistõttu Popperi sõnum on täna sama ajakohane kui 60 aastat tagasi.

Võib-olla ongi teine oluline samm pärast ühiskonnakorra muudetavuse tunnistamist mõistmine, et kokkupuuted suletud ühiskondadega ei pea sugugi toimuma väljaspool avatud ühiskonda. Avatud ühiskonna vaenlased võrsuvad sageli ühiskonna enda seest. Neist vaenlasist kõneles eilsel arutelul Siobhan Kattago, kes pidas iseäranis ohtlikuks sallimatust teistsuguste arvamuste suhtes, mis nullib mõistagi hoobilt igasugused võimalused avatud aruteluks. Siinkohal tuletagem meelde, mida arvas avatud ühiskonna vaenlaste kohta eelmisel aastal XIV Avatud Ühiskonna Foorumil briti ajaloolane Timothy Garton Ash.

Kuid vaatamata sellele, et Popper pühendab kaks köidet ja enam kui 1000 lehekülge tõestamisele, et avatud ühiskonna suurimad vaenlased on tegelikult historitsistid (eesotsas Platoniga), kes jutlustavad ajaloolise ettemääratuse ja saatuse vältimatust, ei saa salata, et Popperi raamat ise on olnud mitmes mõttes saatuslik. Sest kui hilisem filantroop George Soros ei oleks juhtunud õppima 1940ndate lõpul Londonis ja kuulama Karl Popperi loenguid, ei oleks täna olemas Sorosi avatud ühiskonna toetusfonde, ei oleks Avatud Eesti Fondi ning ei oleks ka Avatud Eesti Raamatu sarja, mille kaante vahel Popperi raamat just äsja eesti keeles ilmus.

Advertisements

Read Full Post »