Me tegime seda meelega…

AEF juhataja Mall Hellam, Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus, vabakutseline ajakirjanik, kirjanik ja filmitegija Imbi Paju ning ametist lahkuv AEF nõukogu esimees Siim Raie. Foto: Rene Suurkaev

….kui nüüd täpne olla, siis heameelega ja koosmeelega.

Avatud Eesti Fondil nimelt polnud kahtlustki, kes peaksid olema tänavuse, numbrilt juba 15. Koosmeele preemia laureaadid. Fondi 21. sünnipäeval kuulutasime nende nimed ka avalikult välja ja terve Eesti sai rõõmustada Eesti Päevalehe ajakirjanikule Kadri Ibrusele ja vabakutselisele ajakirjanikule, kirjanikule ja filmitegijale Imbi Pajule antud tunnustuse eest.

Imbi Paju on oma ajalookäsitlustega leidnud tee erinevate rahvuste südamesse, sest inimlikkus, sõbralikkus, väärikus on Paju jaoks rahvusülesed. Sama on ka kaabakluse ja argpükslikkusega, sest mitte rahvas pole rahvale hunt, vaid nagu ütleb tark vanasõna – inimene inimesele. Koostöös noorteühinguga Avatud Vabariik on Imbi Paju (ja David Vseviov ja mitmed teised ajaloolased) käinud vene koolides rääkimas eesti ajaloost. Nagu Imbi Paju ütles – ka vene noortel on selle ühise ajaloo ees sageli hirm ja paljusid asju pole nad lihtsalt siiamaani julgenud küsida. Vahel ongi avatud suhtumisega võõralt lihtsam küsida kui kaevuda vanaisade-vanaemade mälestustesse. Aga kui seda ust on juba paotatud, siis võiks ikka ringiga ka vanaisa-vanaema juurde tagasi jõuda. Omajagu on neid müüte, mille murendamisele Imbi Paju püüab inimestega vesteldes jõudumööda kaasa aidata. “Palju räägitakse Eesti antisemitismist 1930ndatel, aga kas te teate, et Eestis õpetati samal ajal juudi keelt ja kultuuri Cambridge’iga võrdselt tasemel?” on kõigest üks näide sellest, kuidas lihtsate näidetega mõningaid müüte kummutada või panna vähemalt nende tõesuses kahtlema.

Koosmeele preemia teine laureaat on võrdselt inspireeriv. Võib liialdamata öelda, et Kadri Ibruse kirjutisteta oleks Eesti ühiskonnas rohkem ebaõiglust ja sellesse ebaõigluse vähendamisse ei ole Kadri suhtunud ainult missioonitundega, vaid selle taga on ka tohutu töö, läbinärimine paberivirnadest ja bürokraatiast ning nii mõnelgi juhul ka ametnike ringkaitsest. Kindlasti ka omaenda närvikava osaline ohvrikstoomine, sest seda tööd saab teha ainult südamega. “Tahaksin, et Eestis oleksid kõigil võrdsed inimõigused,” ütles Kadri preemiate kätteandmisel kui Aktuaalne Kaamera küsis, mis teda tema töös tiivustab.

Lisaks sellele on Kadri näitel hea meel, et üle tüki aja saab meedias sõna tegevajakirjanik – ja mitte kõrvaltpilguga meediakriitik -, kellele antakse laia auditooriumi ees võimalus rääkida oma igapäevatööst nii allikatega, toimetuses kui ka väljaspool seda. „Iga ausalt kirjutatud artikkel on väärt panus ühe demokraatliku riigi arengusse,“ sõnas Kadri.