Edastame eGA infokirja ICEGOVi konverentsilt:
ICEGOVi konverentsil peetud ettekandes võttis Harvardi ülikooli õppejõud Pippa Norris vaatluse alla selle aasta jooksul toimunud
rahvarahutused riikides nagu Tuneesia, Egiptus ja teised, mis on saanud tuntuks “Araabia kevade” nime all. Norris leidis, et meedias levinud arvamus, nagu oleks tegu olnud Facebooki ja teiste sotsiaalvõrgustike suure kasutamise poolt põhjustatud rahvaliikumistega, ei pea paika. Norris tegi põhjaliku ülevaate mainitud riikide internetikasutusest, Facebooki ja Twitteri kasutajate hulgast neis riikides ning muudest kättesaadavatest andmetest ning leidis, et arvamus, nagu just sotsiaalvõrgustikud oleksid noori massiliselt tänavatele toonud, ei vasta sellisel kujul tõele, kuigi oma roll sotsiaalvõrgustikel kahtlemata oli.
Pippa Norrise sõnul on nii interneti levik üldiselt kui sotsiaalvõrgustike kasutajate hulk elanikkonna seas on mainitud riikides lihtsalt liiga madal selleks, et ainuüksi sotsiaalvõrgustike kaudu liitumine oleks võinud “Araabia kevade” sündmuste katalüsaatoriks saada. Tema ütles, et sellise revolutsioonilise olukorra tekkeks vaja ka tervet hulka muid tegureid nagu elanikkonna tõeline janunemine vabaduste järele, aga ka valitsuse suutmatust suurele hulgale inimestele pakkuda seda, mida nad oma riigilt ootavad ning lisaks inimeste oskusi ja võimet oma soove väljendada ja nende nimel koonduda.
See kõik tekitab demokraatia defitsiidi ehk plahvatusohtliku olukorra, mis võib viia suure hulga inimesi nii kaugele, et nad tulevad tänavatele ja hakkavad protestima, kuid kindlasti ei saa ainuüksi Facebookis või Twitteris suhtlemine olla põhjuseks, miks “Araabia kevad” just nüüd aset leidis. Tõsi, rahutuste ajal tõusis nende riikide inimeste huvi Facebooki vastu märkimisväärselt ja ka Twitterist vaadati peamiselt “Araabia kevade” sündmustega seotud infot, kuid pigem olid sotsiaalvõrgustikud Norrise sõnul head tööriistad aktivistidele omavaheliseks suhtluseks ning toimisid pigem aktivistide aktiveerijatena. Enamuse inimeste vahel levisid sõnumid protestidest tõenäoliselt suust suhu ja mobiitelefonide kaudu, näiteks SMS-sõnumitena, mis on just Aafrikas ülimalt populaarsed.
Samas tsiteeris Norris uuringut, mille järgi on internetikasutajad kõikjal üle maailma palju rahulolematumad asjade üldise seisuga oma riigis kui näiteks lehelugejad või televisioonivaatajad. Televisioonivaatajad on võrreldes teistega tavaliselt palju positiivsemalt meelestatud ja ütlevad, et nende riigis on asjad hästi. Selle üheks põhjuseks on Norrise sõnul asjaolu, et paljudes riikides on televisioon üsna hästi valitsuse kontrollile allutatud ning edastab positiivseid sõnumeid, samas kui internetis levib kriitilisem
informatsioon.
Pippa Norris on ühtlasi täna õhtul toimuva Avatud Eesti Fondi XVI Avatud Ühiskonna Foorumi peaesineja, loengu teemaks on “Kas kosmopoliitne kommunikatsioon ja globaliseeruv maailm ohustavad rahvuskultuure?” Loengu otseülekanne kell 18-20 veebiaadressil www.err.ee/vestlused.
