Paneme ICEGOVi konverentsi ajal toimunud huvitavamate ettekannete kokkuvõtted üles ka meie ajaveebi. Avatud Eesti Fond on konverentsi üks toetajatest.
Kuidas kodanikuühiskond 72 tunni jooksul Briti parlamendi seljatas
Veebisaidi mySociety.org üks tegijaid Tony Bowden rääkis ICEGOVi konverentsil lahti Suurbritannia parlamendi kuluhüvitiste skandaali loo ning näitas, kuidas läbi interneti saadikuid survestanud kodanikud suutsid 72 tunni jooksul nurjata parlamendi plaani kuluhüvitised taas salastada.
Bowden rääkis, et pärast suurt kuluhüvitiste skandaali 2009. aastal, mis muuhulgas viis esimest korda 300 aasta jooksul sellisel moel ametist parlamendi spiikri, plaanis parlament vaikselt ja kiiresti kuluhüvitiste detailid taas salastada. Kodanikud avastasid reede õhtul koos teiste suurte uudistega teatatud kava avastati aga üsna juhuslikult ning seejärel oli neil aega vaid 72 tundi, et poliitikuid survestada mitte selle plaani poolt hääletama. Käivitus suur masinavärk, mille käigus saatsid tavalised kodanikud läbi
writetothem.com veebisaidi individuaalseid palveid mitte seaduse poolt hääletada, ühinesid Facebookis survegruppi ning said oma poolele isegi suure mõjujõuga kuulsusi nagu näitleja ja kirjanik Stephen Fry, kes edastas üleskutse protestideks oma Twitteri-konto kaudu rohkem kui miljonile jälgijale.
Bowden näitas, kuidas lõpuks hakkas parlamendisaadikute algselt ühtne front murenema, toorid nägid uues skandaalis võimalust valijate hääli püüda ja teatasid, et nemad sellega ei nõustu ning kõige lõpuks teatas ka leiboristist peaminister Gordon Brown, et tema enam plaani ei toeta.
Kas e-valitsemine aitab korruptsiooni vähendada?
Infotehnoloogia kasutuselevõtt riigis aitab korruptsioonitaset oluliselt vähendada, kui seda teha õigesti ning kui see on osa suuremast korruptsiooni vastu võitlemise plaanist, rääkis Gruusias töötav Derek Dohler Transparecy Internationalist. “Ei saa lihtsalt arvuteid paika panna ja arvata, et see hakkab iseenesest korruptsiooni vähendama,” rääkis Dohler.
Ta tõi näiteid üle maailma, mis on eri riikides aidanud lokkavat korruptsiooni kontrolli alla saada. Näiteks Indias Karnakata osariigis asendati vana paberitel olnud maaregister digitaalse süsteemiga Bhoomi. Kui enne olid andmed maaomanike kohta maaregistri harukontorites laiali ja eksisteerisid vaid paberil, siis nüüd viidi nad arvutisse ja sellega võeti kohalikelt ametnikelt ära osa võimalusi korruptiivseks käitumiseks. Nüüd pidid nad hakkama laekunud avaldusi läbi vaatama selles järjekorras, mis nad saabusid, samas kui varem näiteks võtsid nad selle eest raha, et kellegi avaldus eelisjärjekorras läbi vaadata ning järjekord ulatus lausa ühe-kahe aastani.
Teiseks anti maaomanikele välja sertifikaadid maa omamise kohta ning kuulutati kehtetuks kõik vanad paberil olnud andmed, mis Dohleri sõnul on väga oluline põhimõte: kui paika panna uus e-teenus, tuleb vana süsteem käigust kohe ära võtta, sest muidu jääb korruptsioonioht endiselt alles.
Gruusias on näiteks internetipõhine riigihangete süsteem, mis kuulutab automaatselt võitjaks kõige odavama pakkumise ja seegi süsteem on oluliselt vähendanud korruptsiooniohtu.
Iraanis näiteks on püsti pandud veebileht www.IPaidABribe.com , kuhu kodanikud saavad anonüümselt kirja panna, kus, kunas ja kui palju nad mõnele ametnikule altkäemaksu pidid andma. Kuna paljud korruptsiooniohvrid ei pöördu kunagi kaebusega võimude poole, annab selline süsteem vähemalt mingigi võimaluse hinnata korruptsioonitaset ühiskonnas ja aitab koondada inimesi korruptsiooni vastu võitlema.
Samas tunnistas Dohler, et ka e-süsteemide puhul jäävad korruptsiooniohud alles. Näiteks võib riigihangete tingimusi koostada ikkagi nii, et neile vastaks vaid üks teatud firma või e-süsteeme võivad hoopis hakata ära kasutama näiteks IT-inimesed, kellel on
süsteemist väga hea arusaamine ning võimalused seal pea piiramatult tegutseda.
