Kelly Grossthal, Avatud Eesti Fond
Täna on rahvusvaheline lapstööjõu kasutamise vastane päev. UNICEF-i andmetel töötab ebanormaalsetes tingimustes maailmas vähemalt 200 miljonit last, kellest vaid osad saavad oma töö eest tasu. Neist lastest omakorda üle poolte töötab eriti rasketes ja tervistkahjustavates tingimustes. Lisaks veel tohutul hulgal tüdrukuid, keda peetakse lihtsalt kodus nagu teenijaid.
Blogisissekandeks sundis mind klaviatuuri haarama ühe imelise naise ennastsalgav töö Usbekistani puuvillapõldudel kasutatava lapstööjõu vastu. Usbekistani võimud on Umida Niazovat püüdnud korduvalt vaigistada nii teda vangistades kui hirmutades, kuid tundub, et Umida ind pole sellest põrmugi vähenenud. Juuni algul pöördus Umida Niazova koos mõttekaaslastega järjekordselt rahvusvahelise avalikkuse poole, et selgitada Usbekistani valitsuse poliitikaid lapstööjõu kasutamise osas. Nimelt jätkus tema kodumaal lapstööjõu kasutamine isegi peale seda, kui riik oli ühinenud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni vastavate konventsioonidega.
Niazova eestvedamisel vastvalminud uuring Usbekistani puuvillasektori kohta järeldab, et esiteks on ekslik arvata, justkui toimuks Usbekistanis lapstööjõu kasutamine vaid vaesusest tulenevatel põhjustel – hoopis olulisemat rolli mängib võimulolijatele lähedalseisva väikese seltskonna huvi teenida võimalikult kõrget tulu. Lastele lihtsalt saab maksta kõige vähem või üldse mitte. Kogu süsteemi toetavad omakorda soodsad laenud, mida Maailmapank ja Aasia Arengupank lahkelt korrumpeerunud Usbekistani põllumajandussektorile jagavad. Oluline on lisada, et Usbekistanis toimuvad siiani aeg-ajalt optimeerimise sildi all maade riigistamised (ilma mingi kompensatsioonita) ning põllumehed ei saa sugugi ise valida, mida nad kasvatavad või kuidas seda realiseerivad. Uuring soovitab läbi viia korralikud põllumajandusreformid, mille tagajärjel avaneks laenud ja toetused kõigile puuvillakasvatajatele ja võrdsed tingimused oma saagi müümiseks. Lapstööjõu kasutamine pole sugugi muutnud puuvillaistandusi hästi toimivateks või heaks sissetulekuallikaks rahvale, seega ei maksa ka peljata, et laste kasutamise lõppedes suureneks hüppeliselt inimeste vaesus.
Ilmselt peaks kohe avama ka nõukaaegse lapstööjõu kasutamise teema, kuna pea iga kord, kui lapstööjõu kasutamise teemat Eestis tõstatada, leidub keegi, kelle helged mälestused kooliajast rändavad kolhoosi kartulipõllule, imemaitsvatele lõkkekartulitele ja võimalusele teenida taskuraha. Olgu siis öeldud, et Usbekistani laste puhul räägime me täispikkadest tööpäevadest, kus koju saab laps vaid ööseks. Alates 14st eluaastast tuleb aga terve korjeperiood veeta põllul ja ööbida majas, mida meie ei peaks millekski enamaks kui kuuriks. Koolidele ja lastele on kehtestatud normid, mida täitmata jättes ootavad karistused, direktori puhul vallandamisest, lastevanemate puhul sotsiaalabist ilma jäämisest kuni kinnipidamise ja peksmiseni.
Õnneks on lapstööjõu teema siiski aeg-ajalt ka meediasse jõudnud ja tarbijate suhtumise tõttu on sellisel viisiil korjatud puuvilla kasutamisest loobunud mitmed tuntud firmad, nagu Tesco, Gap ja Levi Strauss ning äsja Eestiski oma poe avanud Marks ja Spenceri uksest võib julgelt sisse astuda.
Vahest mäletate ka paari aasta tagust skandaali, kus Marimekko katkestas koostöö Narva Kreenholmiga, kuna kahtlustas ettevõtet toorainena puuvilla kasutamises, mis oli toodetud lapstööjõu abiga? Viimaste teadete järgi on Kreenholm siiski lõpetanud Usbekistanist puuvilla ostmise, kuid see on siiski otsene näide asjaolust, et teema pole meist sugugi kaugel.
Jah, ma tean, et meil endalgi on praegu Eestis raske, kuid kui hoolimine juba hinges, siis tekib kindlasti küsimus, kuidas ikkagi aidata lapsi Usbekistanis, kes koolitöö asemel peavad orjadena põllul töötama.
Bioneer.ee annab mõned soovitused vastutustundlikuks rõivaostuks:
- Kui järgmine kord rõivaid ostma lähete, siis küsige müüjalt, mida ta oskab teile rääkida riideid õmmelnud tööliste töötingimustest.
- Ostke riideid vaid nendest poodidest, kus teile garanteeritakse, et töölised on saanud õiglase palga.
- Kindlasti küsige, kas firma garanteerib, et nende riided ei ole õmmelnud lapsed.
Seega, meie kroonidel on mõjuvõimu, kulutage neid targalt!
Viru tänava alguses müüb kogu aeg piibelehti üks vaevalt kooliealine tüdruk ja kui kord küsisin, et kus su vanemad on, siis ta ütles, et õhtul tulevad järele ja ta peab tegema kõik, et kõik kimbud maha müüa. Muidu on väga halvasti!!!