Maarja Toots, Avatud Eesti Fond
Riigikogu suurim opositsioonierakond avas Europarlamendi eelvalimiste aegu linnas valimistelgid ja kileseinte vahel toimus parteisõdurite valvsate pilkude all hääletamine. Vägisi tekkis kiusatus võtta mõttekaaslased kampa, minna telki ja hääletada seal nimme mõne teise erakonna poolt.
Aga siis meenus 2004. aasta USA presidendivalimiste ajal internetis levinud musthumoorikas video USA e-hääletusmasinast ja e-hääl sai igaks juhuks antud turvaliste koduseinte vahel.
Samal ajal on telgipartei avaldanud soovi vaidlustada e-valimiste tulemused kohtus.
1990ndatel oli Avatud Eesti Fond üks esimesi interneti maaletoojatest, toetades Eesti lülitamist internetti ja avalike internetipunktide loomist. Tänasel e-Eestil on arenguruumi veel küllaga, ent maailma silmis on meil eeskujulik e-riigi renomee, mida on tõenäoliselt tark hoida. Prantsuse ajaleht Le Monde kirjutas paar päeva tagasi pika ülistava artikli Eesti e-valimistest: seitse klikki ja hääletatud! Mida siis arvata erakondadest, kes ihkavad Eesti rahva nimel valitseda, ent õõnestavad samal ajal riigi mainet?
Euroopa Parlamendi valimise seadus ei sea otsesõnu piiranguid ruumidele, kus toimub e-hääletamine, öeldes vaid: „Hääletamisruumis ja ruumides, mille kaudu valija siseneb hääletamisruumi, on valimisagitatsioon keelatud.“ Ometi on juba 2005.aastast olemas lihtne, vaid kuuest punktist koosnev e-hääletamise hea tava, mida e-Riigi Akadeemia ka seekordsete valimiste eel kandidaatidele meelde tuletas. Hea tava punktid 2 ja 3 ütlevad:
2. E-hääletamisele kihutamine selleks arvutit pakkudes või muul moel valijat mõjutades ei ole lubatud, muu hulgas ei tohi korraldada kollektiivseid e-hääletamise üritusi (e-hääletamise kontorite või teeninduslettide avamine jms), kuivõrd seda laadi tegevust võib käsitleda valimisvabaduse rikkumisena.
3. E-hääletamisel tuleb järgida põhiseaduslikku nõuet, mille kohaselt valija peab saama hääletada vabalt, kartmata halvakspanu või ootamata heakskiitu. Selle nõude täitmiseks hääletatakse ka Interneti teel teiste pilkude eest varjatult.
Aga nagu siinsamaski mõned postitused tagasi tõdetud, on heade tavade juurutamine Eestis nagu viljakat mulda vajava troopilise viljapuu istutamine põhjamaisele paekivile – aastaid tööd ja vaeva, aga tulemuseks ehk vaid üksikud võrsed. Hea tava mittejärgmisega ei kaasne ju sanktsioone. Ja ehkki lahmijaid ja ärapanijaid on meil rohkem kui vaja, on avalik sisukas kriitika tava rikkujate aadressil vaid üksikute aktivistide ampluaa.
Valimistele pühendatud ERR-i portaalis sõnab keegi „elqr“ e-hääletuse head tava kommenteerides sapiselt: „Tavades lepivad kokku härrasmehed. Poliitikute seas härrasmehi pole.“
Tõestaks keegi ometi vastupidist!
